On virmalisi asendavate helkivate ööpilvede aeg

Helkivad ööpilved. Foto: Mailiis Ollino

Juba hulk aega on kestnud valged ööd. Esimestel juuniöödel on märgatud ka helkivaid ööpilvi, suviseid kaunitare, mis asendavad virmalisi. Seetõttu on paras aeg nendest teha väike ülevaade. Neid on huviliste hulgas hellitlevalt polaarmesokateks või lihtsalt mesokateks kutsutud.

Helkivad ööpilved on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved, millest paistavad eredamad tähed läbi. Kiudpilved on põhjataevas nende taustal väga tumedad, isegi mustad.

Helkivad ööpilved (ka hõbepilved) tekivad mesosfääri ülaosas ja mesopausis, kui temperatuur langeb väga madalale: vähemalt –120 °C, kuid vahel isegi alla –140 °C. Sellised tingimused kujunevad pooluste lähedal suvises mesosfääris, sest sinna toovad olulise osa soojusenergiast troposfääris moodustunud ja stratosfääris edasi kandunud mehaanilised lained, mille võimalused suurde kõrgusesse pääseda on märksa paremad talvel. Suvel jõuab mesosfääri vähem energiat ja see põhjustab jahtumise. Polaarmesosfääripilved on kõrgeimad Maa atmosfääris tekkivad pilved, mis asuvad keskeltläbi 80 km kõrgusel aluspinnast, kuid võivad üldiselt moodustuda kõrgusvahemikus 75–90 km.

Helkivad ööpilved said nimetuse selle järgi, et neid saab jälgida siis, kui päikeseketas on allpool horisonti (–6...–12°, teatud juhtudel pisut enamgi). Need on tumeda taeva taustal hõbedased või sinakasvalged (väga harva ka kollakad, kui nad on sumestatud õhumassis silmapiiri lähedal) helendavad triibud, kogumid jms. Pilvede äärmise hõreduse tõttu paistavad heledamad tähed neist läbi.

Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on 50.–60ndatel laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad.

Põhjapoolkeral on helkivaid ööpilvi palju nähtud, lõunapoolkeral aga märksa vähem, kusjuures pilved on nõrgemad. Selle põhjuste selgitamisel peab arvestama tõsiasjaga, et lõunapoolkeral on vaatlemiseks soodne piirkond palju vähem asustatud kui põhjapoolkeral.

Tavalised kiudpilved näivad helkivate ööpilvede taustal mustad või tumedad, sest asuvad liiga madalal, et päike saaks neid valgustada, välja arvatud eha-koidu vööndis, kus kiudpilved on raskesti nähtavad. Kui kiudpilved asuvad seniidis või lõunataevas, võivad need samuti olla ümbritsevast taevast heledamad ja nii on kindlasti paljud valeteated helkivatest ööpilvedest just sellise olukorra põhjustatud. Kui helkivad ööpilved asuvad seniidis ja lõunataevas, siis need ei ole säravalt hõbedased, vaid pigem tuhmilt sinakad.

Südasuvine soojus esialgu kestab. Samuti areneb põud – ehkki mõnes kohas on hoovihma sadanud ja äikest olnud, siis enamikus kohtades mitte. Ka lähiajal ei ole ulatuslikku sadu tõenäoliselt oodata, ehkki pühapäeval võivad hoovihmad ilma jahenemist saata üsnagi mitmel pool.