Maaeluministeeriumi juhtimisel on valminud põllumajandustoetuste järgmise perioodi esialgne kava, mille elluviimisel kustub Eesti unistus saada maheriigiks, leiavad mahetootjad. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul aga eelarvekärbet pole, vaid mahetootmine ja keskkonnahoidlik tegutsemine olevat riigile endiselt olulised.

Parasjagu käivad Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2021–2027 strateegiakava arutelud ehk paika pannakse, keda ja kui palju kõnealusel perioodil toetatakse. Strateegiakava koostab maaeluminister Urmas Kruuse juhtimisel juhtkomisjon, kuhu on kaasatud osapooled põllumajanduse, maaelu ja keskkonnaga seotud huvigruppidest. Strateegiakava peaks lähtuma E­uroopa Komisjoni soovitustest ning need kõlavad laias laastus nii, et tuleb liikuda keskkonnahoidlikuma toimetamise ja puhta toidu tootmise suunas.

Mahepõllumajanduse koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk ütles, et kui strateegiakava sellisel kombel vastu võetakse, saame Euroopas taas kuulsaks. „Praegu tõmbame Euroopas tähelepanu sellega, et meil on palju mahemaad ja maheriigi kuvand. Planeeritavate toetussummade valguses aga oleme 2023. aastast alates tõenäoliselt Euroopas ainuke riik, kus mahemaa ja maheloomade arv märkimisväärselt väheneb. Meie mahetootjad ei saa lõputult entusiasmist panustada ja nad pöörduvad tagasi tavatootmise juurde,” ütles Mikk. „Meil toimus palju arutelusid uue perioodi strateegia kohta, kulutasime hulga tunde, kuid et on toimunud selline kannapööre, oli mahetootjatele üllatus.”

Siiski – maaeluminister räägib ju sellest, kuidas mahetoetuste eelarve suureneb? „Nad opereerivad vaid eelarve ühe numbriga, kuid võrdlevad seda ajaga, kui meil oli palju vähem mahemaad. Ei ole mõtet rääkida ainult toetuste kogusummast, vaid sellest, kui palju makstakse toetust ühe ühiku, hektari või looma kohta. Ja sellega on nii, et kuna on rohkem hektareid, on toetus kõigile väiksem,” selgitas Mikk.

Kommentaarid (6)
Copy