Võõrnälkjate puhangukoldeid võib Eestis olla juba mõni tuhat
2. juuni 2021, 08:25
Keskkonnaameti tellimusel valmis Eesti Maaülikoolis võõrnälkjaliikide ohjamiskava eelnõu, mille väljatöötamise käigus arendati integreeritud taimekaitsestrateegiaid ja antakse soovitused hispaania teeteo, mustpeanälkja jt uute liikide tõrje korraldamiseks.
Vähemalt viimased 15 aastat kontrollimatult levinud hispaania teetigu Arion vulgaris on suuremate linnade piirkonnas muutunud kohati talumatuks nuhtluseks. Seda eriti suve teisel poolel, mil nälkjad võivad aedades, haljasaladel või kõnniteedel maapinda katta massiga, mille tihedus ühel ruutmeetril võib ulatuda 50 isendini. Viimastel aastatel levima hakanud mustpeanälkjas Krynickillus melanocephalus näitab samasugust plahvatuslikku levikut, tõdes Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli teadur Eha Kruus.
Analüüsi käigus leiti, et invasiivsete võõrnälkjate puhangukoldeid võib Eestis olla hinnanguliselt juba mõni tuhat. Ohjamistegevuse kaks põhieesmärki on nälkjate arvukuse vähendamine puhangukoldes ning uute isendite sissetungi takistamine naaberaladelt ja uute invasioonide ärahoidmine. Piirkondades, kus invasiivseid võõrnälkjaid veel ei ole täheldatud, soovitatakse kasutada ennetavaid tõrjestrateegiaid.
Tänavune talv soodustas nälkjate talvitumist, mistõttu tuleb paremate tulemuste saavutamiseks alustama puhangukolletes aktiivse tõrjega varakult, hiljemalt enne juulikuud.
Tänavune talv soodustas nälkjate talvitumist, mistõttu tuleb paremate tulemuste saavutamiseks alustama puhangukolletes aktiivse tõrjega varakult, hiljemalt enne juulikuud. Tõenäoliselt võib kõiki teatud piirkonnas massiliselt esinevaid nälkjaid käsitleda invasiivse võõrliigina.
Ennetavate meetmete seas tuleks soodustada ka nälkjate looduslikke vaenlasi. Näiteks pakkuda elu- ja varjepaiku kahepaiksetele, lindudele ja röövtoidulistele lülijalgsetele (kärnkonnamajade ehitamine, konnatiigi rajamine, lindude pesakastide üles seadmine, loodussaarekeste ja põõsastike säilitamine avamaastikes vm).
Aktiivse tõrje meetmetena tuleks koldes samaaegselt rakendada agrotehnoloogilisi lahendusi, fütosanitaarmeetmeid, rajada teotõkkeid ning kasutada väljapüügimeetodeid, nagu käsitsi ärakorjamine ja püünised.