Keskkonnaamet asub põllumeeste ja linnukaitsjate seisukohti vahendama

Igal kevadel saabuvad siia rändlinnud, kes otsivad toidupoolist. Sama kindel on ka see, et kuhugi ei kao Eesti põllumehed, kes pole sugugi huvitatud sellest, et nende töö ja vaev nahka pannakse. Koos püütaksegi leida lahendusi, et vastuseisu leevendada. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

• Kevadel peatas kohus letaalse heidutusjahi.
• Ornitoloogiaühing: häid lahendusi hanekahjude ohjamiseks ei ole veel leitud.
• Keskkonnaamet on valmis vajadusel lisauuringuid tegema.
• Põllumehed soovivad selgust ja hüvitiste suuruse ülevaatamist.

Sel kevadel peatati kohtu määrusega haneliste letaalne heidutusjaht. Ornitoloogiaühing otsustas kohtuteed mitte jätkata ja nüüd püütakse Keskkonnaameti eestvedamisel ühiselt lahendust leida. Nii linnukaitsjaid kui põllumehi huvitab, mis saab järgmisel kevadel letaalsest heidutusjahist.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas aprillis Keskkonnaameti korralduse, mis võimaldas viies maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. 20. mail esitas ühing seisukoha, et ei soovi kohtumenetlusega jätkata – pigem peaks täiendama uuringuid, et veenduda letaalse heidutusjahi eesmärgipärasust.

Täna toimubki Keskkonnaameti eestvedamisel esimene haneliste konsortsium, kus osapooled proovivad leida ühiselt lahendust.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnas kokkusaamise eel, et kompromissi leidmine on kindlasti võimalik, aga võtab aega: talunikud sooviksid kiiret päästerõngast hanekahjude osas, linnukaitsjad kindlust, et letaalset heidutusjahti enam ei tule. "Päevapealt ei saa väga vastandlike huvidega teemades kõiki rahuldavaid tulemusi saavutada,” sõnas ta.

Uurida ja veelkord uurida

Ametil on kavas analüüsida teiste Euroopa riikide uuringuid ja kui need ei anna piisavat tulemust, tellida täiendav heidutusjahi uuring lisaks kaheaastasele pilootprojektile, mille tulemused olulist vahet letaalse ja traditsioonilise peletuse vahel ei näinud, kuid lubasid kevadist küttimist siiski mõnes Eesti piirkonnas ja piiratus mahus. “Meil ei ole praegu ressurssi, et otsustada kevadel uuringute jätkumise asjus,” sõnas ta.

Pilootprojekt lubas jahti mõnes piirkonnas

OÜ Rewild uuris haneliste heidutusjahti 2019. aastal Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal ning 2020. aastal üle Eesti.

Uuringurühm leidis, et mõne isendi surmamine ei hoia linde põllult tegelikult kauem eemal kui teised peletusmeetodid.

Uuringutulemuste analüüsi tulemusena leiti, et heidutusjahti võiks lubada mõnes piirkonnas. Nii nägi ette ka „Hanede ja laglede kaitse ja -ohjeldamise tegevuskava 2021–2025”, mis märtsis Keskkonnaametis kinnitati ja mille üks alus tellitud uuring oli.

Allikas: OÜ Rewild

Tõnu Talvi Foto: Erakogu

Samuti plaanitakse uurida nii traditsiooniliste peletusviiside mõju, haneliste eelistusi põllukultuuride ja maastikumustrite osas. Lisaks on praegu hindamata peletamise majanduslik pool.

Mis puutub järgmisesse kevadesse, siis Talvi sõnul ei saa letaalselt heidutusjahti välistada, aga kindlasti kaalutakse seda alles siis, kui selle tõhususele on teadusallikatest veelgi kinnitust saadud

Sel kevadel on haneliste põhjustatud kahjud õnneks väiksemad kui mullu. “Vaatamata pikalt veninud külmale kevadele, mis võiks tähendada, et linnud peatusid meil kauem, on kahjusid vähem akteeritud,” ütles Talvi.

Aastatel 2019 ja 2020, mil toimus ka heidutusjahi pilootuuring, kutsuti põllumehi ka väga aktiivselt kahjudest teada andma. Maikuu seisuga on sel aastal kahjudest teada antud vähem kui kahel eelneval aastal. Foto: Keskkonnaamet

2019. ja 2020.  aastal, kui käis ka pilootuuring, kutsusid põllumajandusorganisatsioonid senisest aktiivsemalt põllumehi üles kahjudest teada andma, mistõttu kasvavas ka teatamiste ja kahjunõuete arv.

Alustame puhtalt lehelt

Veljo Volke Foto: Erakogu

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on eesmärk alustada konsortsiumi tööd puhtalt lehelt.

“Me ei taha hakata klaarima varem toimunut, näiteks EOÜ kohtuvõitu ja hanede kevadjahi kiiret peatamist sel aastal. Kevadjaht tuleb nurka häbenema panna ja sinna jättagi. Muudel teemadel saab arutada küll,” kinnitas ta.

Kõik hanede kaitse- ja ohjamiskavas toodud uuringud on Volke sõnul vajalikud ja ta loodab, et neid asutakse jõudumööda ellu viima. Kõige vajalikum ja kiiresti tehtavam oleks aga tema hinnangul raadiotelemeetriliste andmete analüüs. “Kolleegid Saksamaalt on teinud maaülikooli teadlastele kättesaadavaks andmed Saksamaal satelliitsaatjatega märgistatud 136 suur-laukhane ja 65 valgepõsk-lagle Eestis viibimise kohta,” lisas ta.

• Parvedes rändavad siit läbi ka haruldased linnuliigid nagu väike-laukhani, keda on üldjuhul keeruline eemalt tuvastada, kuid kelle asurkond Euroopas on sadakond lindu.
• Väike-laukhani on Eestis I kaitsekategooriasse kuuluv liik ning Maailma punases nimestikus kahaneva arvukusega ohualdis liik.

Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik. Foto: Wikmedia Commons/BS Thurner Hof

Allikas: Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava 2021-2025

Need andmed sisaldavad Volke selgitusel umbes 600 000 lindude asukohamäärangu Eestis ja võimaldavad detailselt analüüsida hanede peatusalade valikut mõjutavaid maastikutunnuseid, peatuse ajalist kestvust ja selle sõltuvust toidubaasist, põllukultuuride kasutust läbi kevade, konkreetse põllu kasutusintensiivsust läbi aastate, maastike mosaiiksuse mõju ja muid olulisi seoseid.

Linnugripp laastas

Oluline uuring on tema sõnul ka maastikukasutuse ja –planeeringu kaudu hanekahjude vähendamise võimaluste selgitamine. Uuringu eesmärk on otsida üheaegselt kasutatavaid võimalusi üldiseks elurikkuse säilitamiseks, loodusesõbraliku põllumajanduse toimimiseks ning hanekahjude vähendamiseks. Ka hanede seire ja kahjude hindamise kord tuleks samuti üle vaadata.

Volke sõnul ei sisaldu see küll tegevuskavas, aga ühing peab väga oluliseks katsetada ka uuenduslikke meetodeid hanede peletamiseks kahjustustundlikelt kultuuridelt, kasutades selleks tehisintellekti abil suuremaid haneparvi tuvastavat drooni. “Eesti IT-firmad on võimelised sellise valmis tegema, kui tellimus oleks,” lisas ta.

Ta tõdes, et väga häid lahendusi hanekahjude ohjamiseks ei ole kusagil leitud, järelikult tuleb need leida Eestis. “Eraviisiliste teadete järgi laastas linnugripp möödunud talvel tugevalt ka Euroopas talvitavaid hanesid-laglesid. Loodetavasti avaldatakse selle kohta ka teadusartikleid ja kindlasti selgub, kuivõrd epideemia mõjutas ja mõjutab erinevate haneliikide üldist arvukust. Esimeste andmete järgi oli peatuvaid hanesid ja laglesid sel kevadel Eestis vähem kui viimastel aastatel tavapärane,” täiendas ta.

Mis edasi?

Roomet Sõrmus. Foto: Tairo Lutter

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas, et koda läheb kohtumisele kahe olulise märksõnaga. Ühelt poolt soovitakse teada, millised võimalused haneliste peletamiseks on järgmisel kevadel, teisal soovitakse arutleda hüvitiste suuruse üle, mis pole praegu proportsionaalsed kahjudega.

Tänavu kevadel oli lühikest aega lubatud kevadine letaalne heidutus, mis põllumeeste jaoks on Sõrmuse sõnul oluline lisameede põldude tõhusamaks kaitsmiseks. “Seeläbi tegelikult loodetakse taastada ka teiste, mitteletaalsete meetmete tõhusus,” täpsustas ta. “Kindlasti on oluliseks küsimuseks, mis on Keskkonnaameti edasised plaanid ja tegevused, mis saab järgmisel aastal?”

Lisaks on murekohaks ebapiisavad kompensatsioonimehhanismid. “Hanekahjusid ja ennetamise kulusid hüvitatakse ettevõtte kohta kuni 3200 eurot aastas. Tegelikud kahjud ulatuvad kohati aga kümnetesse tuhandetesse,” sõnas ta.

• Keskkonnaministri määruse järgselt hüvitatakse ühele kahjusaajale rändlindude poolt tekitatud kahju kuni 100% ulatuses, kuni 3200 € isik/aastas.
• Sama korra järgselt hüvitatakse põllumajandustootjatele kahjustuse vältimiseks tehtud otsesed kulutused 50% ulatuses, kuni 3200 € ühele isikule aasta kohta.

Põllumeeste mureks on Eestit rändel läbivate haneliste suur arvukus ja nende poolt tekitatud põllukahjud, mis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. “Vajame sellele toimivat lahendust, et põllumehed saaksid keskenduda toidutootmisele, täna on nad aga hädas oma saagi kaitsmisega,” lisas ta.

Põllumehed on haneparvede peletamiseks välja mõelnud igasugu nippe. Näiteks on nad märganud, et põllul olev auto seostub lindudele inimesega, mistõttu võib kevadeti näha mitmetel põldudel justkui sinna unustatud masinaid. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Sõrmuse sõnul elab põllumees loodusega kooskõlas ning mõistab, et looduses peab valitsema tasakaal. Mõne populatsiooni puhul on haneliste arvukus aga kordades suurem ökoloogiliselt optimaalsest tasemest. “See pole probleemiks ainult Eesti põllumeestele, mistõttu otsime koos Põhjamaade ja Balti riikide põllumajandusorganisatsioonidega võimalusi teema tõstatamiseks ka Euroopa Liidu tasandil,” lisas ta.

Sõrmus lisas, et koda tunnustab Keskkonnaametit hanekonsortsiumi loomise ja eestvedamise eest. “Põllumajanduskoda peab koostööd väga oluliseks ning leiame, et sellise platvormi loomine, kuhu on kaasatud erinevad osapooled, on kindlasti õige suund,” võttis ta kokku.