/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2021/05/31/13813477t1h0aa6.jpg)
Laupäeval avati Oandu külastuskeskuses pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta. Maaeluminister Urmas Kruuse andis 2021. aasta toidupiirkonnaks valitud Põhja-Eesti piirkonna esindajale üle sümboolse rändkahvli.
Põhja-Eesti toidtegijaid meelitavad suveköökide, kartuli ja kalaga
Minister Kruuse kutsus avakõnes kõiki üles uue piirkonna paepealseid maitsed proovima. „Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuriüritustele, kooskokkamise õpitubadesse, avatud triiphoonete ja aedade päevale,“ lisas Kruuse.
„Põhja-Eesti piirkonna teevad eriliseks kohalikud ettevõtjad, kes on juba aastaid oma toidukultuuri arendanud. Kutsume kõiki üles kahvli teekonda jälgima ja Põhja-Eesti maitseid avastama,” sõnas toidupiirkonna esindaja Eha Paas. „Kartul, odrakarask ja kala võiks tänasest kuni 2022. aasta kevadeni kõigi eestimaalaste laual olla, sest just need toidud on omased Põhja-Eesti piirkonnale.“
Kartul, odrakarask ja kala võiks tänasest kuni 2022. aasta kevadeni kõigi eestimaalaste laual olla.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13813478t1hf36d.jpg)
Maitsete aasta tseremoonia pidulikud toidud valmistati Sagadi mõisa restoran peakoka Maren Ritsi juhtimisel. Menüüs leidus toitu nii metsast, põllult kui oma aiast. Maitsta sai metskitse, karu- ja kopraliha, nautida kalasuupisteid ja kartulikeeksi ning maiustada šokolaadi-kartulitordiga.
Oma tooteid tutvustasid kohalikud ettevõtjad Hõbeda kitsefarmist, Valgejõe Veinivillast, Taali Mesilast. Maitsta sai Kai koduleiba ja Alt-Kirjapi talu karulauguvõiet Reineverest. Muusikalist meelelahutust pakkus Uuri küla noortest koosnev folkansambel Uurikad.
Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu on rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.