Halod näitavad kiudkihtpilvede koostist

Halod näitavad seda, et kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest, kus valgus murdub ja peegeldub. Foto: Elmo Riig

Kevad, ka praegune, on parim aeg halode nägemiseks, sest madalpilvisust on kõige vähem. Seekord on juttu kiudkihtpilvedest, sest nende tõttu tekivad tihti halod.

Kiudkihtpilved (Cirrostratus) moodustavad tavaliselt valge, piimja või helehalli pilvekihi. Hommikul ja õhtul võib see olla kollane, oranž või kui päike valgustab kiudkihtpilvi alt, siis isegi intensiivselt punane. Kui päike paistab hommikul või õhtul pilvekihist läbi, võib see olla ka üsna tume.

Kiudkihtpilvedel on kaks põhilist vormi: kas selgelt kiulise ehitusega (fibratus) või täiesti ühtlane, vahel isegi märkamatu pilvekiht (nebulosus). Viimasel juhul näitavad pilvekihi olemasolu halonähted, mis on kiudkihtpilvedele väga iseloomulikud. Tüüpilised on väike, 22kraadine haloring ja ebapäikesed, kuid võivad tekkida ka märksa haruldasemad halovormid, nagu seniidikaar, rõhtring või 46kraadine ehk suur haloring.

Halod näitavad seda, et kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest, kus valgus murdub ja peegeldub. Mõnikord juhtub siiski, et kiudkihtpilvedega ei teki halosid. Selle põhjus on ilmselt optiliselt mittekvaliteetsed jääkristallid või nende kobarad ja tombud.

Kiudkihtpilvedest sajab harva, ja kui sajab, siis väga nõrka lund või vihma. Mõnikord puistab pilv vaid üksikuid helbeid või vihmapiisku. Tegu on laussademetega. Selgituseks, et laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Laussademeid annavad tavaliselt kihilise ehitusega pilved, mis katavad väga suurt õhuala, nt kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilved. Vahel võib laussademeid tulla ka tohutute rünksajupilvede kogumite korral, kui sealt tulev sadu peaks üle nelja tunni kestma.

Tavaliselt tekivad kiudkihtpilved kiudpilvede tihenemise ja ühinemise tagajärjel. See võib viidata järgnevusele – pilvede järgnevus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb, harvemini järgneb tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele, sellest seaduspärasusest ükskord pikemalt –, sest see eelneb frontidele, on seotud tsükloniga ja toob endaga kaasa tavaliselt sajuse ilma. Seega on kiudkihtpilvedel prognostiline tähtsus olemas. Vahel võivad kiudkihtpilved taevasse ilmuda ka kiudpilvedeta, kuid sel juhul on need enamasti väga ühtlase välimusega ja esialgu tihti märkamatud.

Vanarahvas tundis kiudkihtpilvi ka vingupilvede nimetuse all: öeldi, et nende pilvede puhul hakkas ilm vingutama ja mõnikord kibeles sajule.

Kui see nädal on veel vesine, siis paistab, et kuu lõpp toob kuiva ja selge ilma. Esialgu on ilm päris jahe, kuid läheb juuni alguses soojemaks. See võib tähistada põuaperioodi algust, nii et praegune vihm on põua ennetamiseks või vähemalt edasilükkamiseks hädavajalik. Tugevaid öökülmi ega lund, nagu mõnel aastal juhtunud, ei paista. Aga rannahooaja ametlik algus 1. juuni paistab ühtivat üpris hästi suveilmade uuesti tulekuga.