Huvi metsandus­erialade vastu kasvab, aiandus huvitab täiskasvanuid

Luua Metsanduskoolis peetakse igal aastal kutsealavõistlusi. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Lisaks põllumajandusvaldkonnale on ettevõtetel huvi saada praktikante ka aianduse ja metsanduse valdkonnas.

Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom sõnas, et nende praktikandid on tööandjate seas väga hinnas. Sageli pakutakse õppurile töökohta juba enne kooli lõpetamist. „Aga tööandjad on nõus ootama. Nad väärtustavad haridust, et inimene lõpetaks esmalt kooli ja siis asuks tööle,” rääkis Toom. On ka selliseid õppureid, kes tulevad end töö kõrvalt täiendama, ja viimastel aastatel on Räpina Aianduskoolis ka töökohapõhine õppevorm. Selles õppima asumise tingimus on, et töötatakse erialal ja ollakse kindla ettevõttega seotud. „Praegu on õppijad ja töökohad Ida-Virumaalt. Nad käivad korra kuus pika nädalavahetuse koolis ja vahepealsel ajal õpivad oma töö käigus,” selgitas Toom.

Viimaste aastate suundumus näitab, et Räpina õpilased ei jagune enam vanuseliselt ehk noored päevaõppesse ja täiskasvanud sessioonõppesse. Pigem on eri vanustes õppurid segunema hakanud.

Ent siiski on rohkem huvi just sessioonõppe vastu ja see tuleneb Toomi sõnul just aianduskooli erialade valikust. „See ei ole ainult Eesti eripära. Maamajanduslikud erialad, sealhulgas aiandus, ei ole noorte hulgas metsikult populaarsed. See on kogu Euroopas nii. See on valdkond, kus tarvis kutsumust ja kuhu niisama juhuslikult ei satu,” rääkis direktor.

Eksikombel räägitakse Räpina Aianduskooli õppest sageli kui hobiharidusest, ent Toom rõhutas, et tegu on professionaalse õppega ja aianduskooli ettevalmistusega leiab tööd üle maailma. „Oleme selle hinnanguga kohutavalt palju kokku puutunud, see häirib. Huviharidus on see, kui teen paar korda nädalas enese meelelahutuseks midagi, aga meil on korralik õppimine. Lõpuaktustel teeme ikka nalja, et kallid pered, nüüd saate oma emad-isad tagasi,” sõnas Toom.

Metsanduse vastu huvi tõuseb

Viimastel aastatel on kasvanud huvi Luua Metsanduskooli vastu. Seda iseloomustab asjaolu, et eelmisel aastal ei olnud ühtegi eriala, kuhu poleks olnud konkurssi. „Metsanduses on ees ootamas põlvkonnavahetus ja tulevasel metsatehnikul on praegu töötavate metsameestega võrreldes oma ametis suurem vajadus nüüdisaegsete infosüsteemide ja mõõtmistehnoloogiate oskamise järele,” rääkis Luua Metsanduskooli juht Haana Zuba-Reinsalu.

Ka metsanduskooli õppes on praktikal suur osakaal, sest just praktiliste oskuste poolest on kooli lõpetajad tööturul hinnatud. „Nüüdseks on meil välja kujunenud väga hea koostöövõrgustik organisatsioonidest, kes meie praktikante ootavad ja kus on ka innustavad juhendajad, kelle hoolde julgeme oma õpilased oskusi lihvima saata,” kõneles kooli turundusjuht Kairit Prits. Igal aastal lisandub uusi ettevõtteid, kes praktikantidele tööd pakuvad.

Teisalt on metsanduses praegu veel töötamas hulgaliselt inimesi, kel puudub vastav haridus. Sel aastal avatakse esmakordselt vastuvõtt väljaveotraktorijuhi õppe sessioonvormile, mida on sektori tööandjad ammu oodanud. „Metsamasinajuhte on tulevikuprognoosi kohaselt Eestis väga vaja. Õppinud masinajuhti eristab isehakanust lisaks põhjalikule masinatundmisele metsakasvatusliku ja ökoloogilise poole väga hea tundmine ning oskus oma töövõtteid kohandada nii, et ka tervist jätkuks kauemaks,” ütles Zuba-Reinsalu.

Naised on usinamad õppijad

Aasta-aastalt näeme kutsekoolide pinkides järjest enam õppimas täiskasvanuid, väga paljud neist töötukassa toel.

Töötukassa on 2017. aastast pakkunud õppetoetust neile, kes soovivad õppida erialasid, mida tööturg vajab. Kutseõppeasutuste kõrval pakutakse võimalust õppida ka ülikoolides, rääkis töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool. „Õppima asuja ei pea olema töötu,” rõhutas ta. Praegu saab töötukassast tasemeõppes osalemise toetust 1213 inimest. Toetuse suurus on sellest aastast 292 eurot kuus. Kui kool jääb mingil põhjusel pooleli, siis toetust tagasi maksma ei pea.

Kõige enam tahetakse õppida sotsiaaltööga seotud erialasid: hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist. Samuti on suur huvi IT valdkonna vastu: IT-süsteemide nooremspetsialist, noorem-tark­varaarendaja, sisetööde elektrik. „Soosime nendel erialadel õppimist, mida tööturg vajab, erialad on määratud kutsekoja OSKA uuringute abil. Need näitavad, kuhu on lähiaastatel enim tööjõudu tarvis,” lisas Kool.

Rääkides maaeluga seotud erialadest, nagu metsandus ja aiandus, siis need on pigem populaarsed kursuste korras. Viimase nelja aasta jooksul on töötukassa vahendanud metsamajanduse erialal 122 koolitust, aianduses 77 ja põllumajanduses või loomakasvatuses 51 koolitust.

Töötukassa vahendusel õppima minnes ei pea tulevane töökoht juba olemas olema. „Kui inimesel on soov õppima minna, siis kõige õigem on alustada karjäärinõustaja juurde minekust, ka see on kõigile tasuta,” rääkis Kool. „Kes tahab veel sel sügisel kooli minna, siis nüüd on viimane aeg tegutseda.”

Tasub vaadata lehte www.töötajaõpi.ee, seal on kirjas, millistel erialadel ja keda töötukassa toetab, kus koolides neid erialasid saab õppida.

Täiskasvanuna õppima minnes tehakse aeg-ajalt täielik kannapööre oma tööelus, kuid valdavad on siiski täiendkoolitused. „Töötukassa toetab ka koolitustel osalemist. Eriti just digiõpet, sest selles valdkonnas on paljudel teadmised jäänud kasinaks või pole seda varem tööelus vaja läinud,” seletas Kool. „Soovitamegi alustada pigem koolitustest, sest täiskohaga kooliminek ei ole pere ja töö kõrvalt lihtne, eriti kui viimasest kooliskäigust on palju aega möödas. Vanuseliselt väga suuri erisusi ei tule, küll aga võib julgelt öelda, et naised teevad õppimises meestele pika puuga ära.”

RIINA MARTINSON