Praktikante otsitakse tikutulega taga

Tööd ja õppimisvõimalusi oleks tööandjatel pakkuda küllaga, kuid enamik õppuritest on endale praktika­kohad juba leidnud. Foto: Shutterstock

Põllumajanduserialasid õpetavate koolide telefonid on piltlikult öeldes punased: ettevõtted otsivad praktikante ja tulevasi töötajaid. Kooli tulnud õppurid on aga sageli juba praktikakohad leidnud või sidunud end pereettevõttega.

Lääne-Virumaal Simunas kartuleid kasvatava Alo Põldmaa sõnul nende ettevõttes suveks veel praktikante polegi. „Otsisime sotsiaalmeedias ja levitasime sõna tudengite seas, aga ei leidnud,” nentis ta.

Nimelt on õppuritel juba praktika- või töökohad olemas. „Tihti on nende kodune taust põllumajandusega seotud ja nad rakendavad end kodutalus või pereettevõttes,” sõnas ta.

Sama lugu oli temaga – maaülikoolis õppides otsustas temagi oma praktika teha pere­ettevõttes, kus kartuliga tegeletakse juba kolmandat põlve.

Mullu suvel oli ettevõttes teadmisi kogumas kaks inimest, kes said korraldada lao­majandust, teha külviplaane ja kõike muud seemne mahapanekust kuni koristuseni. Samuti said nad kaasa lüüa avatud talude päeva ja põllupäevade korraldamises. „Maaülikoolist tulnud tudeng sai ka rohkem arvutitööd teha – tegi meile kliendiandmebaase,” tõi ta näiteid. „Põllumajanduseriala õppima minejaid ei ole kuigi palju, seega on hea tudeng väga hinnas.”

Hea koostöövorm

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak sõnas, et kuigi kooli põllumajanduserialasid ei saa populaarsuselt võrrelda IT-erialadega, siis telefonikõnesid, lootuses leida endale praktikant või töötaja, tehakse kooli palju.