Rekordarv seni teadmata karuputke kasvukohti ootab tõrjujaid

Sosnovski karuputk. Foto: Tarmo Niitla

Sel aastal tellib Keskkonnaamet riiklikku hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet ligi 2300 hektaril. Leviku peatamiseks tuleb tõrjesse hõlmata kõik kasvukohad.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka kodumaisele loodusele, mistõttu tuleb neid tõrjuda. Keskkonnaameti tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist ja sihtotstarbest.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eestis tehtud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on nende levik ja kasvukohtades esinemise tihedus aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud ning karuputki võib kohata järjest harvem.

Kaevamise teel tõrjumine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on lubatud karuputki tõrjuda ainult labidaga kaevates.

2020. aastal lisandus rekordarv uus karuputke võõrliikide kolooniaid, mida varem Keskkonnaametile teada ei olnud.

2020. aastal lisandus rekordarv uus karuputke võõrliikide kolooniaid, mida varem Keskkonnaametile teada ei olnud. „Eelmise aasta üleskutse karuputke võõrliikide kasvukohtadest teatamiseks kandis vilja – kaardistasime 754 uut kolooniat kogupindalaga 174 hektarit. Iga leitud ja tõrjesse lisatud koloonia aitab levikut ja võõrliikide Eestist hävitamiseks kuluvat aega vähendada,“ selgitab Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

• Maaomanikel on õigus riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb neil karuputke võõrliikide tõrjega ise tegeleda. Üksikuid taimi soovitabki Keskkonnaamet välja kaevata maaomanikel endil.
• Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje juhised ning teabe teadaolevate kolooniate kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
• Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialistidele või e-posti aadressile [e-mail].

„Tuletame kõigile meelde, et kuigi tõrje on Eestis juba palju aastaid kestnud, siis Keskkonnaamet ootab endiselt teateid karuputke võõrliikide kasvukohtadest. Ettevaatlikult ja rahulikult tegutsedes soovitame maaomanikel ise üksikud taimed välja kaevata, nii on tõrje kõige kiirem ja tõhusam,“ kinnitab Eike Tammekänd.

Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et nende kasvatamine ja leviku mistahes viisil soodustamine on keelatud. Eestis korraldab karuputke tõrjet Keskkonnaamet.