RMK taimlad tegutsevad maksimaalse taimetootmise piiril

Anneli Laigu ja Aivo Vares Eesti ainsas kasekasvuhoones, mis võimaldab ­kaselt kvaliteetse seemne kiiresti kätte saada. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

RMK istutab tänavu riigimetsa 24 miljonit metsataime, rohkem kui kunagi varem. See arv on üsna lähedal maksimaalsele taimetootmise mahule, mida RMK taimlad suudavad praegu kasvatada.

Üle veerandsaja miljoni puukese RMK kaheksa taimlat toota ei suuda, sest kasvupinda ei jätku. Põlde, kus taimi koolitada, veel leiaks, aga kasvuhooned ja kasvatusväljakud rohkemat ei võimalda ning tootmismahu suurendamiseks peaks neid juurde ehitama.

Seemneid külvatakse Kullenga taimla kasvuhoonetesse kaks korda aastas. Väikeses ruumis asuv uhke külviliin on väga tark ja paneb ühe seemne külvikasti igasse pessa. Kuuse külvikastis on 121 ja männi külvikastis 81 pesa. Männikülv tehakse märtsis ja kuusekülv enne jaanipäeva.

Külviliinilt viiakse külvikastid kasvuhoonetesse. Kolmes suures kilemajas on igaühes umbes 800 ruutmeetrit pinda tillukeste taimede jaoks. Paari kuuga sirguvad kasvuhoones seemnetest puukesed.

Jaanipäeva paiku kolitakse männihakatised kasvuhoonest külvikastidega õue, kus nad järgmise kevadeni kosuvad. Sügisel kolitakse nad vaid külvikastidest transpordikastidesse ümber. Sedasi, et igasse kasti on loetud täpselt 160 taime.

Kui kasvuhooned on mändidest vabastatud, kolitakse sinna kuusekülvid.

Jää kaitseb külma eest

Oktoobri lõpus kolitakse ka kuusekesed õue talvituma. Kõige keerulisem on varakevadiste öökülmade ajal.