Metsa tervis vajab hädasti kaitset

Eesti metsades on puudel palju haigusi ja nende mõju metsa majandamisele erinev. Foto: Toomas Huik/Postimees

Nagu iga elusorganism, vajab ka kasvav mets kaitset haiguste eest ja vajadusel asjatundlikku ennetavat tohterdamist.

Mati Seppa on praegu telefonil väga raske tabada, sest mees on kogu aeg metsas ja käed-jalad tööd täis. Kuna aga teema tema jaoks ülioluline, leiab Eesti Metsa Abiks looduskaitse ja metsamajanduse peaspetsialist lõpuks siiski mahti Maa Elule metsa tervisest rääkida.

Alustame sellest, et Eesti metsades on väga palju liike seeni ja nende mõju metsa majandamisele erinev. Kõige ohtlikumaks neist peetakse praegu juurepessu, mille seeni on Euroopas mitut liiki, Eestis levib see aga esialgu põhiliselt kuusel ja männil. Majanduslikku kahju, mida see vaenlane Eesti metsades tekitab, hinnatakse üksnes kuuse enamusega puistutes ligi kaheksale miljonile eurole aastas. Peamiselt puudutab see kuusikuid, sest kuusetaimi istutatakse kõige rohkem ja suur osa neist satub mulda, kus seen juba olemas. „Et seda sealt välja saada, tuleks selles paigas vahepeal sada aastat lehtpuud kasvatada,” märkis Sepp.

Haigus levib ebakompetentsusest

Nimetatud seen on väga agressiivne ja võib värske kännu nakatada ülikiiresti, isegi minuti jooksul, aga seda sealt eemaldada on väga raske, kui mitte võimatu.