Äikeseoht püsib

Äikeseoht Foto: Marko Saarm

Nädala eest saabunud suvekuumuse lõpetasid äikesed. Kõik kohad ilmselt ei saanud kõrvetavat palavust ja rajuhooge, aga neid jagus siiski mitmele poole. Ka kuumarekordeid sadas nagu seeni pärast vihma. Kõige kuumemaks osutus Tallinn.

Kuna äikeseoht püsib, siis kirjeldan äikese seoseid kõrgrõhkkondadega. Jah, tõesti, mõnikord võib antitsüklon tuua meile sootuks äärmuslikud ilmaolud, lähiajaloost 2001. a juuli ja 2010. a suvi.

Meenutuseks, et antitsüklon on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva; selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige kõrgem. See tähendab üldjoontes seda, et kui antitsüklon on Eestist läänes, siis on ülekaalus põhjavool, kui idas, siis lõunavool, kui lõunas, siis läänevool, ja kui põhjas, siis idavool. Nende õhuvoolude omadused ja kaasatoodav ilm oleneb suuresti aastaajast.

Suvel on antitsükloni läänepoolse asetusega tavaliselt ilm jahe ja väga kuiv, ent mitte alati, eriti kui mängu astub tsüklon Venemaal – viimasel juhul võib olla sagedaste hoovihmade ja äikestega ilm (rannikualadel pigem selge või vähemalt rahulik).

Hoopis teised lood on siis, kui tegu on antitsükloni põhjapoolse asetusega, seda eriti kevadel (mais) ja suve hakul (juunis), hiljem olukord muutub (vt järgmine lõik). Kui mais või juunis on antitsüklon Rootsi või Norra kohal, siis on ülekaalus idavool (võib olla ka kirdest). See tähendab tavaliselt kuiva ilma, sest mandri sisealadelt saabuv õhk on kuiv, samas ilm on sageli soe, vahel isegi väga soe, aga kui õhuvool on enam kirdest, võib olla jahe, isegi öökülmadega ilm (aprillis ja mais).

Eeskätt mais, aga ka juunis väärib eraldi tähelepanu antitsükloni põhjapoolne asend, kui rõhkkonna kese on Loode-Venemaa kohal. Sel juhul domineerib kaguvool, aga õhuvool võib olla enam lõunast või idast. Kuigi see õhumass tuleb samuti mandri kohalt, koguneb sinna niiskust, mis suurendab labiilsust (kalduvust äikeseks). Lisaks on see õhumass väga soe või kuum. Mai ja juuni kuumalained on sageli sellise sünoptilise olukorraga seotud, näiteks 2010., 2013. ja 2014. a mais, kui tuua vaid mõned näited lähiajaloost ja miks ka mitte läinud nädal. Kui selline õhumass jõuab Eesti kohale, on oodata leitsakulist ilma sagedaste äikestega, eriti Ida-Eestis. Ka lihtsalt Venemaa kohal, st Eestist idas paiknev antitsüklon on tugevate kuumalainete ja äikeste soodustaja, ent pigem suvel.

Äikesed ja sellega seotud ohtlikud nähtused tekivad eelkõige antitsükloni servaalal, iseäranis lääneservas, kus õhuvool lõunast, kagust või idast. Sellises kohas koguneb soojust ja niiskust, samas on laskumisinversioon (pilvede ja äikese arengut pärssiv õhu laskumine) seal nõrgem. Kõige intensiivsemalt ilmnes selline olukord korduvalt 1998. a juunis ja 2010. a suvel. Seega on kõrgrõhkkondadel oma osa piksetes.

Praegu on mõõdukalt soe ja niiske periood. See teeb taimekasvule head. Kuivemaks läheb ilm arvatavasti juuni alguses, kuid võimsaid kuumalaineid praeguse seisuga ette näha pole. Nädal-kaks püsib öine õhusoe 5…10 ja päevane 12…20 piires.