Kui uss tuleb õuele

Kui suudate ületada hirmu madude ees, on nastik hea naaber, sest jahib hiiri, keda keegi ju oma elamisse ei taha. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Pärast pikka talve suvilasse naastes võite ootamatult avastada, et vaikses kohas on end sisse seadnud nastik või rästik. Mida teha, kui madu õuele tuleb?

„Mitte midagi pole vaja teha,” sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Ega inimeste naabrus ka nastikutele ja rästikutele ei meeldi ning nad hoiavad pigem eemale. Kui mingis kohas on palju liikumist, siis vaevalt maod sinna tükivad.

Küll aga võivad nad end elama sättida sellise elamise juurde, kus inimene vähe liigub. „Kui on harva käidav koht, näiteks suvekodu, siis alati oleks väga mõistlik algul ringi vaadata sellise pilguga, ega keegi teine pole hakanud seda paika ka oma koduks pidama,” soovitas Talvi. „Nastikule meeldib näiteks aianurgas lagunev kompostihunnik.”

Nastikud on ka veelembesed, seega meelitab neid aiatiik või muu veesilm, kus nad käivad kalu ja kahepaikseid püüdmas. Kevadel ja suve alguses võib kõigusoojaseid roomajaid sageli kohata väiksemate teede peal end soojendamas.

Nastik või hiired

Jan Siimson on Keskkonnaametis just see inimene, kes läheb appi, kui loomad on hätta jäänud või inimesed loomadega. Ta tõdeb, et madudega seotud kõnesid ei tule just tihti ette, kuid vahel ikka ja mõnikord inimene lausa paaniliselt kardab. Põhjust selleks pole, eriti nastiku puhul. Tegelikult võiks hoopis rõõmustada, kui nastik ligidal, sest need söövad hiiri, keda me ei taha ju oma elamises sugugi näha ning keda mõni inimene madudest veelgi enam kardab.

Kui roomaja ise ei põgene, siis võib tõsta ta puupulgaga ämbrisse või riidekotti ja viia eemale metsa või põlluservale.

Vahel on aga inimese hirm roomaja ees nii suur, et tehakse kõne päästeametile. PPA päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert Karmo Kuru ütles: „Kui kohtute maoga, siis tuleb teada, et roomaja kardab teid rohkem kui teie teda ja seetõttu nad üldjuhul põgenevad. Koduhoovides kohtame nastikuid, kes on ennast kivide vahele elama seadnud. Rästik tavaliselt koduhoovi ennast sisse ei sea.”

Meenutades roomajatega seotud väljakutseid, siis mullu juunis said päästjad väljakutse Harjumaale, kus ühte veekeskusesse oli pääsenud rästik, kes tekitas suurt hirmu nii veemõnude nautijates kui ka spaa personalis. Rästik oli pääsenud hoonesse kogemata kombel ja ka ise hädas. Päästjad püüdsid eksinud rästiku kinni ja viisid ta tagasi loodusesse. Üks rästik tuli kord aga suisa Lihula komandosse päästjaid külastama.

Ära kätte võta

Talvi rääkis, et kui otse inimeste elamistesse nastikud-rästikud üldjuhul ei tüki, siis võivad nad end sisse seada mõne vana lauda või mahajäetud maja müüri alla. Mahajäetud või harva kasutatavasse hoonesse lähevad nad ikka oma saagile järele ehk hiiri püüdma.

„Kui on harva kasutatav maja, kus nastik end põranda all sisse seadnud, siis võib ta eksikombel valesse prakku sattununa ka tuppa jõuda. Siis tuleb ta lihtsalt välja aidata,” seletas Talvi. „Inimeste vastu nad huvi ei tunne. Ikka nende vastu, kes meilegi ebameeldivad kahjurid on.”

Et inimesed madusid kardavad, on meie kultuurile omane, aga see ei tohi Talvi sõnutsi vaenamiseks üle minna. Kindlasti ei tohi looduskaitsealuseid roomajaid tappa. Kui roomaja ise ei taandu, siis võib ta puust pikema kepiga tõsta ämbrisse või riidekotti ja viia eemale metsa või niiduservale.

Kätte ei tasu nastikut võtta, sest tal on kaitsereaktsioonina komme eraldada kollakat kaitsenõret, mis siis veel tükk aega käte küljes haiseb. Samuti võib kogemata nastiku pähe rästiku kätte võtta, sest osa rästikuidki on peaaegu mustasid.

Kinnipüütud nastik võib ennast kaitstes ka hammustada, aga see hammustus pole mürgine.

Kui nastik või rästik ei taha teie kodu juurest minema kolida ja te ei suuda kuidagi selle naabrusega leppida, siis tasub nõu saamiseks pöörduda mõne madude kasvatamisega tegeleva inimese poole. Keskkonnaamet läheb appi, kui uss ise hätta on sattunud, näiteks kuskile auku kukkunud ja ise välja ei saa.