Millal maatöö tegija hääl ministeeriumi kabinetti jõuab?

Linnainimene näeb loomi vaid avatud talude päeval, paraku selle põhjal maaelust õiget ettekujutust ei saa. Foto: Margus Ansu

Maa Elu uuris, milliseid mõtteid on toonud maa- ja rannarahva poolt valitsusele esitatud pöördumine, milles tuntakse muret, et järjest rangemaks muutuvad piirangud on suretamas traditsioonilist põllu- ja metsamajandust ning kalandust.

„Need probleemid, mis pöördumises välja toodi, on päriselt ka olemas. Võib-olla ongi viimane aeg üldsuse tähelepanu sellele pöörata. Ühel hetkel on see protsess pöördumatu, oleme linnastunud ja arusaam maaelust ähmastub sedavõrd, et maal toimetamise motivatsioon muutub olematuks,” rääkis Pajusi farmi omanik ja 2016. aasta põllumeheks valitud Lembit Paal.

Ta rõhutas, et suur osa tegevpõllumeestest elavad ise maal ja nende huvi on looduskeskkonda säilitada, mitte olukorda hullemaks teha. „Kumab välja soov, et väljaspool Tallinna võikski olla metsik loodus, kus keegi ei toimeta ja linnainimene saaks loodust nautida. Ja küll kõigile meeldiks, kui meil oleksidki pisikesed loomakarjakesed ja rahvariietes naised lüpsaksid käsitsi lehmi. Aga kahjuks see ei toimi nii,” leidis Paal.