Looduskalender ⟩ Võililli juurida pole mingit mõtet
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
17. mai 2021, 12:04
/nginx/o/2021/05/17/13784806t1h0205.jpg)
Kevad on nüüd täies jõus ja Tartus kuulutab esimese sireliõie puhkemine ning sääsetrall juba tõelist suve. Õide puhkejaid ja laulu vidistajaid on juba nii palju, et üha raskem on neile nime anda.
Rohkem, kui kunagi varem küsivad algajad aiapidajad või maale kolinud inimesed ühe või teise neile tundmatu taime nime. Ja mind ikka hämmastab kui kurjalt mõnikord vastatakse: "Kas koolis ei õpetatud siis seda?“
Ma hindan neid, kes julgevad küsida, kelles on veel lapselikku teadmistejanu. Kui mult küsitakse ükskõik kui lihtsat taime ja ükskõik kui kiire mul on, siis ma alati vastan. Tehke ka teie seda. Siis on teadjaid ju kohe rohkem. Tuttavat taime me ju armastame ja ka hoiame, siis on meie loodus paremini kaitstud.
Võilillepärjad pähe
/nginx/o/2021/05/17/13784808t1h4e44.jpg)
Muidugi on selle nädala tõeline tegija võilill. Nende pead on kuldselt üle kogu muru ja ma niidan vaid ala, kus askeldan, teiste kallale lähen alles siis, kui neist on saanud udupead. Siiski, võilillemuru vajab kindlasti niitmist, muidu hääbuvad nad kõrgemate kõrreliste all ja järgmisel kevadel võilillekulda pole.
Võililli juurida pole küll mingit mõtet, sinna vabanenud kohta maandub kohe uute seemnete dessant. Ja robotniidukite parandajatel pidada praegu olema kuldaeg: juuresorkijad lõikavad pidevalt kaableid läbi.
Võililli tasub kasvatada kasvõi pärgadeks, mu tütar tegi võilille-pärjapunumisest õpetusvideo TikTok´i ja sai tuhandeid laike üle maailma, inimesed igatsevad lihtsat ja looduslähedast, mida sageli vanemad enam lastele ei õpeta.
Kullerkupud, kullanupud
Naat ja mets-harakputk on juba üle pahkluu, alustanud on meelespead, varsakabjakaldad on kullast kaunimad, kohe alustavad kullerkupud ja maikellukesed.
Pääsusilmi tasub otsida lubjapinnase allikasoodest. Vere-urmarohi on parasjagu nii suur, et tema kollase piimmahlaga saab ravida kõik talvega tekkinud soolatüükad.
Hobukastan kikitab õiepungi ja paplialleede paplivaigulõhn lämmatada isegi toomingahurma. Jalakal on litrikujulised seemned juba lipendamas, vahtral pisi-pisikesed „ninad“.
Peoleo ja rukkirääk
Puude otsas käib vägev lauluvõistlus. Paljud küsivad, kas ööbik laulab ka päeva ajal. Muidugi laulab, võtke piknikutekk kaasa ja minge kuulake! Ja ärge imestage, kui kuulete äkki kummalist vilistamist ja näete kollase-musta satterkuuega peoleod peole tulevat. Kusagil kaugemal lööb kõristiga kaasa rukkirääk ja laulab täiest hingest laulurästas.
Ritsiklinnu sirin ja lehelindude lakkamatu laul täidab õhuruumi täiesti. Ka vete pealt on uudiseid. Raadi järvel istub üks musta sulestiku ja valge laubaga lauk kõrgel oma pesa otsas ja kujutab ette, et on nähtamatu – varsti kasvab roog tast üle ja on tõesti nii. Ja veel on madala veetaimestiku sees näha punase-hall hallikirju hiigelkanajalgadega taita, tema on küll hiilivam.
Piilume kotkapessa
Hetkel, kui äikesevihmahoog või sääsed meid tuppa ajavad tasub kiigata ka Looduskalender.ee kaameraid. Saab kuulata taustaks nii linnulaul, kiigata kalakotka, suur-konnakotka, must-toonekure ja veel nädalakese kuldnokapessa.
Merikotkastega läks sel aastal halvasti, kotkapojad surid üksteise järel, uuritakse, kas seda võis põhjustada linnugripp, sest tassivad ju kotkad ka pessa rannast surnud linde. Võibolla oleks meil vaja teeme ära päevi rannas, et surnud veelinnud märgistada ja ära viia.
Muideks sääskede vastu on hea meetod end kohe praegu lasta üks kord põhjalikult „vaktsineerida“, kannatada ära vereimemine ja sügelemine, edaspidi on suvi hooleta, te ei pane sääski tähelegi.
Pühapäeval, 23. mail on suvistepüha, sel päeval kutsuge kased endale tuppa.
LASTELE Ilmamäng: Teovõiduajamised
Möödunud sajandi kuuekümnendail Eestimaal levima hakanud kiritigu on taas aiamaadel kõike rohelist himuralt õgimas ja aednikud sooritavad koletuid hukkamisi. Üks võimalus rahumeelsemalt asja lahendada oleks selline, paluge lastel kultuurtaimedelt teod ära korjata ja viia nad eemale, kus nad meid enam ei sega – lahtilaskmisel võiks lapsed tigusid jälgida – kelle tigu kõige ennem jalga laseb ja lubatud maa joone ületab, see on võitja.