/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2021/05/14/13780015t1hb714.jpg)
Algab Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest.
Kuvavõistlus ootab väega paikadest pilte
Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.
14. korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on põlised looduslikud pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud ja muud looduspaigad. Sellistes kohtades käisid juba esivanemad palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas ja muid kombetalitusi täitmas.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome pühapaiga auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu.
Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud ülesvõtted. Võistlusele võib saata ka liikuvaid kuvasid ehk kuni pooleteise minuti pikkuseid videoid. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15. oktoobrini.
Võistlus toimub ja selle veebilehed on avatud eesti, vene ja soome keeles. Hiite kuvavõistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus. Kaaskorraldajaks Soomes on Taivaannaula RY.
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning nendega seotud traditsioonid moodustavad olulise osa soome-ugri rahvaste pärandist.
Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Enamik Eesti pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise ja majandustegevuse, eriti aga ohjeldamatu metsaraie tõttu. Eesti suurimad ja tuntuimad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää Pühajärv, Urvaste Tamme-Lauri tamm, Saula Siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiietammik, Jägala juga ja teised.