/nginx/o/2021/05/12/13776976t1ha477.jpg)
Pärnu kandi kalurid ütlevad nagu ühest suust, et räimepüük hakkas tänavu hiljem, sest ilm on jahe, tuuled külmast ilmakaarest ja kala ei liigu. Aga kalurite uni on järjest lühem, sest rahvuskala püügiga tuleb kevadel kaluriperedele leib lauale ja pole teada, kauaks püügiaega jätkub, sest kala käitub ilma järgi.
„Merele saime alles aprilli keskel, eelmisel aastal viisime kastmõrrad sisse juba märtsi lõpus, aga räim on tänavu ilus ja suur nagu heeringas,” rääkis Lindi sadamas kuuendat kalakevadet alustanud kutseline kalur Kairi Andresen.
Oma paatkonna kohta ütleb naine, et neil on seal seitse pöialpoissi ja Lumivalgeke, kellele hinnaalandust ei tehta ja kes teeb merel kaluritööd võrdselt meestega. Lindilt sõidetakse püügipäeval välja olenevalt ilmast mõnikord varahommikul ja ollakse hõbedast loomust täislastis kakuamiga tagasi keskpäevaks, mõnikord õhtul neljast. Püügiala jääb kaldast kolme ja poole kuni nelja kilomeetri kaugusele ja kui hästi läheb, siis popsutatakse tagasi kümmekonna tonni hõbedaselt helkleva lastiga, mis läheb kalatööstuste külmutusautodele.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)