N, 2.02.2023

Põhjaranniku kaluritel käib võitlus hüljestega

Tiit Efert
Põhjaranniku kaluritel käib võitlus hüljestega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Janek Teinlum 18kilogrammise lõhega. Selline saak teeb kaluri meele ikka rõ õmsaks.
Janek Teinlum 18kilogrammise lõhega. Selline saak teeb kaluri meele ikka rõ õmsaks. Foto: Erakogu

Juminda poolsaare tipus elava kutselise kaluri Janek Teinlumi sõnul on tänavune kevad hilisem ja külma vee tõttu pole kala veel rannikule lähemale tulnud.

Merevee temperatuur jääb kolme kuni viie kraadi kanti ning annab Teinlumile lisa­aega rahulikult püüniseid ette valmistada ja parandada. „Läinud aastal oli mul selle aja peale vähemalt üks mõrd sees,” ütles ta.

Põhjaranniku põhilise ja väärtusliku kalasaagi moodustavad lõhed, siiad ja forellid. Soodsate ilmade korral võib peagi kohale jõuda ka tuulehaug. Teinlumi selgitusel on selleks vaja jällegi õigeid olusid, sest tuulehaug otsib kudemiseks sooja vett. Ida- ja kagutuultega koguneb Paldiski alla külmaveesein ja sealt tuulehaug edasi ei tule, aga kui tuul puhub lääne- või edelasuunalt, siis see on soodne. Kaluri jaoks on tore see, et põhjarannikule jõuab tuulehaug hiljem kui Saaremaale ja Hiiumaale ning jääb sinna ka kauemaks. „Tuulehaug on mõnus kala, millega toimetada, teda on lihtne käsitleda ning ta on maitsev. Kokkuostja on ka tuulehaugist huvitatud, sest saartel on nende püük siis juba läbi, aga klientidel on veel maitse suus,” rääkis Teinlum.

Kuigi lestapüük võib alata juunist, siis enne jaanipäeva Teinlum nende püügil mõtet ei näe. „Lest läheb alates juulist rasvaseks,” lisas ta. Varem on ta saanud ka ahvenat, aga ühel hetkel kadusid nad hoobilt. Mõni üksik ahven satub vahel mõrda.

Räimega kehv seis

Räimega on seis kehvem. Räime peletab samuti külm vesi. Teinlum teab kalureid, kes proovivad ka põhjarannikul tuntud hõbekala püüda. Aga see on võitlus saarmaste ja hüljestega, kes saagi kallal suurt hävitustööd teevad. „Eks võiks ka räime proovida püüda, kui hülgeolukord läheb paremaks,” lisas Teinlum. Tema kogemuse põhjal on kokkupuude hüljestega viimase viie aasta jooksul kümnekordistunud. „Nad ujuvad julgelt ümber paadi ja mitte uudishimust, nad on lausa vihased, müksavad paati. Mina paadi serva peal küll enam istuda ei julge, ma ei tea, kuidas need loomad võivad käituda,” kirjeldas Teinlum. Ta usub, et hülgeloendused näitavad nende arvu tegelikust väiksemana.

Kui ta sügisel proovis oma toidulauale forelli püüda, siis kümnest kalast kaks sai ta tervelt kätte. „See võtab tuju ära ja tekib eetiline konflikt. See ei ole looduslik valik, kui hüljes läheb hammustab kinnipüütud kala lihtsalt pooleks,” selgitas ta.

Hülged pole ainsad kahjutekitajad. Teinlumi sõnul on kutseline lõhepüük paarikümne aastaga kümme korda vähenenud, samas on lõhede juurdetootmine kasvanud samuti kümme korda, aga kala arvukuses see ei peegeldu. Kalurite saagiks langeb umbes üks protsent kõikidest toodetud lõhedest, jõgedesse jõuab kudema umbes kümme protsenti. Ülejäänu kaob kuhugi. Ilmselt langeb osa hüljeste saagiks, kuid kõige suurema kahju teevad lõhedele arvatavasti kormoranid, kes püüavad neid välja juba väikeste räimesuuruste isenditena.

Viib huvilisi merele

Viimsis elav rannakalur Rein Kääpa käib merel valdavalt enda tarbeks, samuti viib ta huvilisi võrgupüüki proovima. Sel kevadel on tal räimega hästi läinud. Kolleegidelt on ta kuulnud, et ühe mõrraga püüti Leppneeme alt rekordkogus siiga.

„Käisime ka oma võrkudega proovimas, kahjuks ei olnud õnne. Ju see oli üksainus parv, mis sinna mõrda ujus,” rääkis Kääpa. Isu siia järele on suur, aga peab veel kannatama. Püügiretkele minevad kliendid ootavad soojemat ilma. „Pole mõtet tühja ka vedada, tahan neile ikka kala ka pakkuda,” sõnas kogenud rannakalur.

Märksõnad
Tagasi üles