Põhjaranniku kaluritel käib võitlus hüljestega

Janek Teinlum 18kilogrammise lõhega. Selline saak teeb kaluri meele ikka rõ õmsaks. Foto: Erakogu

Juminda poolsaare tipus elava kutselise kaluri Janek Teinlumi sõnul on tänavune kevad hilisem ja külma vee tõttu pole kala veel rannikule lähemale tulnud.

Merevee temperatuur jääb kolme kuni viie kraadi kanti ning annab Teinlumile lisa­aega rahulikult püüniseid ette valmistada ja parandada. „Läinud aastal oli mul selle aja peale vähemalt üks mõrd sees,” ütles ta.

Põhjaranniku põhilise ja väärtusliku kalasaagi moodustavad lõhed, siiad ja forellid. Soodsate ilmade korral võib peagi kohale jõuda ka tuulehaug. Teinlumi selgitusel on selleks vaja jällegi õigeid olusid, sest tuulehaug otsib kudemiseks sooja vett. Ida- ja kagutuultega koguneb Paldiski alla külmaveesein ja sealt tuulehaug edasi ei tule, aga kui tuul puhub lääne- või edelasuunalt, siis see on soodne. Kaluri jaoks on tore see, et põhjarannikule jõuab tuulehaug hiljem kui Saaremaale ja Hiiumaale ning jääb sinna ka kauemaks. „Tuulehaug on mõnus kala, millega toimetada, teda on lihtne käsitleda ning ta on maitsev. Kokkuostja on ka tuulehaugist huvitatud, sest saartel on nende püük siis juba läbi, aga klientidel on veel maitse suus,” rääkis Teinlum.

Kuigi lestapüük võib alata juunist, siis enne jaanipäeva Teinlum nende püügil mõtet ei näe. „Lest läheb alates juulist rasvaseks,” lisas ta. Varem on ta saanud ka ahvenat, aga ühel hetkel kadusid nad hoobilt. Mõni üksik ahven satub vahel mõrda.

Räimega kehv seis

Räimega on seis kehvem. Räime peletab samuti külm vesi. Teinlum teab kalureid, kes proovivad ka põhjarannikul tuntud hõbekala püüda. Aga see on võitlus saarmaste ja hüljestega, kes saagi kallal suurt hävitustööd teevad. „Eks võiks ka räime proovida püüda, kui hülgeolukord läheb paremaks,” lisas Teinlum. Tema kogemuse põhjal on kokkupuude hüljestega viimase viie aasta jooksul kümnekordistunud.