Tiigikalad lisavad elule värvi

Üks inimese aretatud dekoratiivvorm on koid, fotol ujuvad butterfly koid. Foto: Tiigikalad.ee

Tiik, veesilm või bassein võib olla mitme otstarbega: aiakujundus­elemendiks, ujumiseks, kastmisvee saamise kohaks, kalade pidamiseks ja paljuks muuks.

„Sageli elab seal looduslikult erinevaid veeorganisme, taimi, kahepaikseid, vähke ja enamikus neist võib pidada ka kalu. Eesti tingimustes saab kasvatada peaaegu kõiki traditsioonilisi kalakasvatuste liike, kellele lisanduvad looduslikud kalaliigid, kes vahel ka ise tiiki tee leiavad,” ütles Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli doktorant Heiki Jaanuska, mees, kes juhib ja arendab ka Tartu külje all Luunja vallas Muri külas tegutsevat Eesti ühe suurema tiigikalade valikuga osaühingut Smartfish.

Dekoratiivkalad üha hinnatumad

„Kõige levinumad kodutiigi kalad on ajalooliselt koger ja hõbekoger, kuna nad on väikeses veekogus kõige vastupidavamad. Paljudel on just kogred olnud esimesteks kaladeks, keda lapsena kodutiigis vaadati, söödeti ja püüti. Kuna nende viljakus on väga suur, on paratamatu, et tiigis on kalu palju ja nad jäävad väikeseks. Samal põhjusel Tiigikalad.ee kumbagi nimetatud kog­reliiki müügiks ei paku. Küll aga pakume hõbekogre dekoratiivvormi ehk kuldkala,” selgitas Jaanuska.

Kasvatatavatest kaladest on populaarseimad karplaste sugukonna esindajad karpkala, linask, valgeamuur, säinas, pakslaup, jämepea jne. Üksikutes külmaveelistes tiikides ka vikerforell või mõni tuuraline. Peaaegu kõigist neist on olemas ka inimese aretatud dekoratiivvormid.