/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2021/05/12/13776118t1ha46f.jpg)
Päikeselisel kevadisel argipäeval on Peipsi ääres veel vaikne ning liiguvad vaid üksikud turistid. Ka Omedu asulas asuva Siiraku talupoe väliterrassil nautis üks matkaautoga reisiv perekond parasjagu lõunast kohvipausi.
Siiraku talu ja poodi peavad kuus aastat tagasi Peipsi äärde püsivalt elama kolinud Tarmo Krikk ja Jana Lebedeva. Suvemaja on pere siin pidanud kakskümmend aastat. Tegemist oli äärmiselt kehvas seisus vana talumajaga, kus käidi nädalavahetustel puhkamas. Algselt ei olnud seal ei vett ega tualetti. Ajapikku on kõik korda saanud. Siis tehtigi radikaalne otsus kolida mugavustega linnakorterist vähem mugava elu peale.
„Andsime koos abikaasaga tööl lahkumisavaldused ning korter läks müüki,” lausus Jana. Kui algul oli kartus, et müük võib venima jääda, siis tegelikult leiti paari päevaga ostja ning tagasiteed enam polnud. Varem pole perekonnal Peipsi piirkonnaga mingit pistmist olnud. „Kaalusin pikalt, ikka aastaid. Jõudsin järeldusele, et kui seda sammu praegu ei tee, siis hiljem kahetsen,” ütles Jana. Hiljem pole ta oma otsust kordagi kahetsenud. Vastupidi, koos on mõeldud, mida nad oleksid kolmetoalises korteris teinud. „Sain kohe algusest peale teha seda, mis mulle meeldis. Kõik läks paika,” rääkis Jana.
Esmase kindluse maal äraelamiseks andis peedipõld. Nüüd on lisandunud teised köögi- ja juurviljad ning kanad. Jana küpsetab pirukaid ja leiba ning Tarmo on kalur, kes tegeleb ka kala suitsutamisega. Kogu see kraam on saadaval ka oma poes. Lisaks müüakse seal teiste väiketootjate kaupa ja kohalike kasvatatud saadusi, kõrval asuva külapoega nad ei konkureeri. Neil on pigem kohalikele elanikele suunatud esmavajadusi rahuldav kauplus. Esimesel aastal üritati poodi lahti hoida ka üle talve, kuid see ei tasunud ära. Nüüd on pood lahti märtsi lõpust novembrini. „Suvel on siin palju rahvast, üle tee on rand. Soojad ilmad tõmbavad rahvast Peipsi äärde, talvel on aga väga vaikne,” kirjeldas Jana. Päris ilma Tallinnata aga ei saa. Seal elavad kliendid ja sinna viiakse ka oma talu kaupa.
Kinoekraani asendab järvevaade
Jana ei igatse taga linnamelu ega kaubandust, sealhulgas suurema valikuga toidupoode. „Ostan poest väga vähe, kasutan enamasti puhast ja endakasvatatud toorainet,” põhjendas ta. Meelelahutuse osa jäi perekonna jaoks ahtaks juba pealinnas elades, seetõttu ei tunta sellestki puudust. Kinoekraani või teatrilava asenduseks piisab metsatuka poole avanevast koduaknast. Kauplusest avanev vaade järvele on aga eriti lummav. Pool elust oli Jana sunnitud vaatama Tallinna kesklinna tänava kivimüüre, nüüd vaatab aga järvele. „Uskuge mind, see vaade on palju parem,” kinnitas ta.
Samuti ei saa maal elades kuidagi kurta tegevuse puudumise üle.
Jana tööpäev algab hommikul kell pool seitse, kui ta paneb pirukate jaoks ahju sooja, siis läheb kanalasse koristama. Sealt tulles võtab pirukad ahjust välja ning läheb avab poe. Päeva tegutseb ta siin ja siis sõidab jälle koju kanu talitama.
Kui ta alles unistas maal elamisest, siis mõtles, et hakkab palju rattaga sõitma ja järves ujuma ning mediteerima. Tegelikkus on selline, et ujuma on Jane saanud paari aasta jooksul ainult korra ja ratas seisab jõude kuuris. „Pole lihtsalt aega,” tõdes ta. Aga see ei ole etteheide. Jana hing on maal elades rahul.
KOMMENTAAR
/nginx/o/2021/05/12/13776119t1h3e16.jpg)
Külli Must
Hirveaia veinikeldri perenaine
Siiraku talupoega alustasime koostööd sellel aastal. Loodame, et meie kaup rikastab kohaliku toodangu valikut. Väiketootja jaoks on iga selline võimalus oma toodangut realiseerida oluline. Hea näide Peipsi-äärse piirkonna toidutootjate koostööst.