Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt peab aretusprogramm vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012 (tõuaretuse määrus) sätestatud nõuetele. Tõuaretuse määrus ütleb, et aretusprogrammis peab olema määratletud aretuse eesmärk ning eesmärgiga seotud hindamiskriteeriumid, mille alusel valitakse aretusloomad.
EHS esitas tori tõu kohta ühe aretusprogrammi, väites programmis, et tõul on üks tõuraamat ja ühesed aretuse eesmärgid.
«EHSi aretusprogrammis on universaalsuuna ja aretussuuna hobustele seatud küll sarnane aretuseesmärk – tõu säilitamine –, kuid tori aretussuunas puudub tõu säilitamise meetodite kirjeldus,» selgitas põllumajandus- ja toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, lisades, et vastupidi seaduses nõutavale ei kasutata tori tõugu hobuste aretussuunas puhasaretust, vaid ka komponenttõugu (Hannoveri, inglise täisverelise, holsteini ja trakeeni tõugu) täkkusid. «Õigupoolest on aretussuuna puhul tegu ristamisprogrammiga, kus aretuseesmärk ei ole kooskõlas programmis esitatud aretusmeetoditega.»
PTA hinnangul ei toeta esitatud aretusprogramm EHSi seisukohta, et tori tõul on ühesed aretuseesmärgid. Ehkki EHS on esitanud ühe tori tõugu hobuste aretusprogrammi, on tegelikult tegemist siiski kahe iseseisva tõuraamatu ja aretusprogrammiga. Mõlemad neist käsitlevad kindlat osa tori tõugu hobustest ja kirjeldatud omadustest, milleni soovitakse aretusprogrammi täites jõuda.
«Põllumajandusloomade aretuse seaduses on kirjas, et kui tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam aretuseesmärgiga aretussuunda, moodustavad nad igaüks eraldi alampopulatsiooni, nõudes juurde ka vastavat aretusprogrammi,» märkis Reili.
Tori tõul on kolm alampopulatsiooni, millest universaalsuuna hobuste ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon on kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu. Tori aretussuund sinna ei kuulu, kuna selle puhul on lubatud komponenttõugude kasutamine.