Soe ilm ajab võõrnälkjad liikvele

Mustpeanälkjas. Foto: Allar Liiv

Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis levinud võõrliigid, kes toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest. Kuna tänavune kevad on olnud seni võrdlemisi jahe, muutusid võõrnälkjad aktiivseks tavalisest hiljem

Selleks, et suvist võõrnälkjate plahvatuslikku levikut ennetada, soovitab Keskkonnaamet juba kevadel võõrnälkjaid ja nende mune aiast korjata ning hävitada.

Kui hispaania teetigu või mustpeanälkjas on juba aeda sattunud, aitab nende arvukust ohjata täiskasvanud isendite ja nende munade järjepidev korjamine ning keeva veega hävitamine.

Iga isend, kes maikuus muneda jõuab, võib hiljemalt juulikuuks anda umbes 400 järglast.

„Võõrnälkjate tõrjumisega on oluline tegeleda järjepidevalt koostöös kogukonnaga kogu naabruses. Iga isend, kes maikuus muneda jõuab, võib hiljemalt juulikuuks anda umbes 400 järglast, kes omakorda peagi munemisikka jõuavad. Kuna looduslikke vaenlasi neil Eestis napib, võivad tõrjumata levilad suveks võõrnälkjatest kubiseda,“ ütles Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Keskkonnaamet palub mustpeanälkjaid ja hispaania teetigusid tõrjudes kodumaiseid liike hoida. Paljud kodumaised teod on aiapidajatele kasulikud, sest tekitavad huumust ja on oluline osa toiduahelast, lisaks söövad nad ka võõrnälkjate mune.

Hispaania teetigu. Foto: Andri Küüts

Hispaania teetigu on juba kümmekond aastat levinud üle Eesti. Rahvapärase nimetusega mustpeanälkjas ehk Krynickillus melanociphalus on aedadesse jõudnud viimastel aastatel ja praegu teadaolevalt enim levinud Harju-, Saare- ja Viljandimaal.

2021. aasta suvel soovib Keskkonnaamet kinnitada võõrnälkjate ohjamise tegevuskava, mis koondab rahvusvahelisi kogemusi võõrnälkjate ohjamiseks ja annab praktilisi soovitusi võõrliikidest hoidumiseks ja nende tõrjumiseks nii aiapidajatele kui avalikkusele laiemalt.

Võõrliigid on liigid, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat ja on sinna sattunud inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tõttu. Nälkjate võõrliigid ja teised sarnased kahjurid satuvad uutesse piirkondadesse peamiselt hoogustunud taimekaubanduse kaudu. Inimeste aedadesse satuvad nälkjate võõrliigid ja nende munad potimulla või taimede mullapallidega. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.

Mida teha, kui võõrnälkjad on juba aias?

• Tõrjetööga alusta kohe kevadel, kui esimesed täiskasvanud loomad välja ilmuvad. Kõige tõhusam on täiskasvanud isendite ja munade kokku korjamine ja keeva veega üle valamine. Hävitatud isendid ja munad kaeva umbes labida sügavusele mulda või viska prügikasti.
• Kontrolli regulaarselt aias varjulisi ja niiskeid kohti, mida soe õhk ja päike lihtsasti ei kuivata. Korista lehehunnikud, kaeva kompostihunnik ringi, võimalusel lõika lopsakate taimede ja põõsaste alused puhtaks. Terrassialused, kasvuhoone servad, kaevuääred jms kohad on nälkjatele sobivad peitumis- ja munemispaigad.
• Nälkjate kokku meelitamiseks võib kasutada õllelõkse, arbuusikoori ja muid mahlaste köögiviljade jääke. Paiguta meelituskohtade lähedusse lauajuppe, mille alla saavad nälkjad päeval peituda ja kust on neid lihtne üles leida.
• Nälkjate järjepideval tõrjumisel on oluline teha koostööd naabritega. Vastasel juhul on naabruses neist võimatu vabaneda.
• Kindlasti ära vii elusaid nälkjaid mujale loodusesse (metsaserva, niidule, parki), siis ei levi võõrliigid mujale. Looduses saavad nälkjad kontrollimatult paljuneda ja edasi levida ning varem või hiljem jõuavad nad inimeste aedadesse tagasi.
• Väldi teomürkide kasutamist. Need ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigi mõjusad, küll aga hävitavad mürgid kohalikke kasulikke liike. Teomürgid ohustavad ka tigudest toituvaid loomi-linde (nt siilid) ja koduloomi (nt kassid ja koerad).