Üha rohkem ehitatakse majad valmis juba tehases

Tehasemaja detailid ja moodulid valmivad soojas tootmisruumis ilmastikumõjude eest kaitstult. Sellise maja kohapeal paikapanek võtab maksimaalselt kuu. Pildil valmib üks järjekordne maja Akso-Hausi Vasalemma tehases. Foto: Ain Alvela

Kui kortermajade ehitamisel kasutatakse tänapäeval juba valdavalt tehases toodetud detaile või mooduleid, siis tasapisi hakkab tehasemajade rajamise tehnoloogia jõudma ka eramajade ehitamisse.

Ehitustehnoloogiliselt on selge, et ehitusplatsil on märksa efektiivsem hoone kokku monteerida juba varem tehases valmis tehtud detailidest, mitte kõike algusest lõpuni kohapeal ehitada. Mida täiuslikum on tehasetoodang, seda kiiremini kulgeb töö platsil. Ja eelduslikult on ka kvaliteetsem, sest töid ei sega ilmastikuolud, materjalide tarneraskused või vajadus mõne spetsiifilise toimingu jaoks spetsialist leida.

Kõik see kokku muudab maja valmimise aja märksa lühemaks kui ehitusplatsil ehitades ning eriti praegusel ehitushindade kallinemise ajastul ka mõnevõrra odavamaks. Muidugi tuleb arvestada, et tehases valminud maja lõplikust hinnast olulise osa moodustab selle kohalevedamise maksumus.

Valdavalt on erakasutajale mõeldud tehasemajade tootjad suunanud oma toodangu piiri taha, sest esiteks on kodumaal nõudlus kesine, teiseks õnnestub välismaal saavutada müügis kuni 15% suurem kasumlikkus. Muuseas on puidust tehasemajade eksport püsinud aastaid enim Eesti väliskaubandusse panustanud toote­artiklite seas.

Väikesed moodulmajad koguvad populaarsust

Aga on ka ettevõtteid, kes oma tegevuse orienteerunud just koduturule. Näiteks Pärnumaal Lääneranna vallas tegutsev OÜ Greencube, mille tootevaliku leivanumber oli aastaid nn kuubikmaja või majakuubik – pisut alla 20 m² suuruse ehitusaluse pinnaga maja, mille võis tervenisti, kuni siseviimistluseni tehases valmis ehitada ja mis oma väiksuse tõttu ei vaja üldjuhul eraldi ehitusluba ega projekti. Samas on sellises majas olemas kõik mugavaks äraelamiseks vajalik.

Nüüdseks on kliendid pisimajade buumist veidi suuremate poole liikunud ja viimase aasta populaarseim Green­cube’i maja on 32,6 m² suuruse kasuliku pinnaga maja nimega Pille, kus lisaruutmeetreid on võidetud katusealuse poolkorruse arvelt.

Väikestel moodulmajadel on lisaks elamule palju teisigi funktsioone – see võib olla saun, suvila, aga ka hoovipealne kodukontor, koht, kus turiste majutada, hooajatööliste eluase või valvurite tööruum. Kasutusotstarbe järgi saab hoone juba tehases ka kujundada ja sisustada.

Ettevõtte juhatuse liige Henri Bekmann ütles, et aja jooksul on sortiment jõudsalt täienenud – tehakse väiksemate ja suurte akendega maju, millel võivad olla rõdud ja verandad, on lame- ja viilkatusega maju, on ka täiesti personaalseid eritellimusi.

„Nõudlus just hüppeliselt ei kasva, aga suureneb siiski,” märkis Bekmann. „Et pakkuda ka suuremaid maju, tegime eraldi elementmajade tehase, kus valmivad suuremad majad. See aitab firma müügitulu ja kasumit kasvatada.”

Terviklik tehasemaja kui üks suur moodul

Kui tavaliselt tuleb tehasemoodulite maja asukohas ikkagi eelnevalt sobilik vundament valada, siis näiteks OÜ Akso-Haus arendab oma keskses tootmisüksuses Vasalemmas juba ka selliseid maju, mille betoonvundament on samuti tehases tehtud. Tegelikult tehakse tehases maja enam-vähem lõpuni valmis, nii et ehitusplatsil jääb see vaid paika tõsta või suurema hoone korral moodulitest kokku sobitada.

Üks selline näide on 59 m² suurune nn disainsuvila, mille ettevõte töötas välja koostöös arhitektuuribürooga Kadarik ja Tüür. Majake on avara eluruumi ja kõigi tänapäeva elustandardile vastavate mugavustega, sel on viilkatus ja katusealune poolkorrus. Esimene selline maja sai lehiselaudadest fassaadi, mis töödeldud jaapani Shou Sugi Ban puidu põletusmeetodil.

Kõik elektri-, vee- ja kanalisatsiooniliidesed on tehasemaja juures juba paika pandud, maja sees on olemas ka elektrijuhtmestik ja torud, ehitusplatsil jääb üle vaid need väliste kommunikatsioonide külge ühendada. Foto: Ain Alvela

Üldse on Akso-Haus tootnud vundamendiga tehasemaju juba enam kui kümme aastat. Maja objektil paika tõstmiseks on ettevõte ise välja töötanud spetsiaalse hüdraulilise tehnoloogia. Et maja korralikult paika panna, on tarvis vaid ette valmistada tugeval aluspinnasel killustikuplats. Ettevõtte juhatuse liige Andres Samarüütel kinnitas, et selliseid nn ruummoodulmaju saab teha põhimõtteliselt mis tahes arhitektuuriga ja piiranguid ei ole ka majade suuruses. Ainuke, millele tuleb tähelepanu pöörata, on see, et tehases valmistatavate moodulite mõõtmed oleksid n-ö transpordikõlblikud.

Ka Samarüütel märkis, et majatehasest ei saa iga klient oma jooniste järgi maja tellida ja kui seda kindlasti soovitakse, on mõttekam see lasta arhitektil valmis projekteerida ning traditsioonilisel viisil ehitusplatsil püsti panna. Nii on ka Akso-Hausil pidevalt tootevalikus neli-viis tüüpmaja, mille mooduleid erinevalt paigutades saab konstrueerida mõnevõrra erineva väljanägemise ja planeeringuga hooneid.

Ka tehasemaja vajab arhitekti kätt

Seda lähenemist püüab ümber lükata 2012. aastal tegevust alustanud Pärnu ettevõte OÜ Nord Homes, sest ettevõte on spetsiaalselt palganud ametisse arhitektid, kes on valmis kliendi soovide kohase maja projekteerima nii, et selle detailid toodetakse ikkagi tehases. Lisaks on firma pagasis muidugi ka oma tüüpilised projektlahendused.

Nord Homes alustas ajal, mil siinsed suuremad tehasemajade tootjad olid juba olemas, ja on jõudnud ka piiritagustel turgudel kanda kinnitada. Majaehituse suundumine tehastesse aga alles kogus hoogu, eriti vähe oli selliseid tootjaid, kes oleksid spetsialiseerunud koduturule. Seda arvesse võttes suunaski Nord Homes oma toodangu eeskätt Eesti erakliendile.

Praegu on ettevõtte projektides suur osatähtsus nn personaalsel arhitektuuril, mis lubab firma tegevjuhil Kristjan Vendikul öelda, et tänaseni ei ole ehitatud kahte täpselt ühesugust maja. Kuna ainuüksi spetsialiseerumine eraklientidele eeldab, et neil ongi kõigil väga eripalgelised soovid, tuli juba eos arvestada ka sellega, et projektid, seega ka tehases toodetavad detailid, võivad tulla üksteisest kaunikesti erinevate parameetritega.

Oma ettevõtte eripäraks peab Vendik asjaolu, et hoone planeeritakse konkreetsele kinnistule selle asukohta, ilmakaarte suhtes paiknemist jmt silmas pidades, tagades, et materjalid omavahel sobivad, sulanduvad loodusesse ning annavad hoonele mõistliku energiasäästu.

„Hoone energiasäästlikkus oleneb lisaks soojustuse paksusele seinas ka tarindite õhupidavusest, hoones kasutatavatest tehnilistest seadmetest, maja paiknemisest ilmakaarte suhtes, kusjuures see kõik peaks olema omavahel harmooniliselt seotud,” ütles Vendik. „Iga maja ehitamise juures tuleb pisimgi detail läbi mõelda. Näiteks ega ainult hoone soojustamine ole tähtis, oluline on ka see, kuidas suvel päikesest kuumaks köetud hoone sisemust jahutada. Loeb terviklikkus.”

Nord Homes ise on Eestisse rajanud praeguseks sadakond maja, aga ettevõtte arhitektide laual valminud projektide järgi ehitatud maju on palju rohkem.

Kui mõnel juhul tooraine kõrvale jätta, on puidust moodulmajade näol tegemist üpris eheda Eesti asjaga. Enamasti on neil just siinmail välja mõeldud tehniline lahendus ja mida aeg edasi, seda rohkem õnnestub nende kaudu müüa piiri taha ka meie arhitektide loomingut.

TASUB TEADA: Mustermaja ehk muutmoodulmaja on masskohandatav

Niisugune näeb välja Tallinna puidust mustermaja ehitamine Eesti Kunsti­akadeemia arhitektuuriteaduskonna nägemuses. Foto: Erakogu

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) vanemteadur Renee Puusepp alustas 2019. aastal modulaarsete ja keskkonda kohandatavate hoonete ehk nn muutmoodulmajade kontseptsiooni arendamist.

Idee seisneb selles, et kontseptuaalsete moodulitega saab kombineerida maju, millega omakorda on võimalik avalikus ruumis – linnas, maa-asulas või elurajoonis mustreid tekitada.

Moodsa arhitektuuriga modulaarne mustermaja loob taskukohase hinnaga keskkonnasäästliku ning tervisliku elu- ja töökeskkonna.

Tehases standardsetest detailidest kokkupandud moodulitest koostatakse ehitusplatsil hoone, mis arhitektuuriliselt vajab ainult välisilme disainimist vastavalt kohalikule miljööle.

Peamine materjal on puit, hoone jalami juures kasutatakse betooni, mõned detailid tehakse ka metallist jt materjalidest.

Projekti rahastatakse EKA arendusgrandi vahenditest ning seda toetavad rahaliselt ja prototüüplahenduste tootmisega moodulmajade tootja Harmet, puitelementmajade tootja Welement ja tarkvaraga Eesti esimese majakonfiguraatori looja Creatomus Solutions.

Võib-olla juba sel aastal jõutakse ka mõne pilootprojekti leidmise ja realiseerimiseni.

Allikas: Eesti Kunstiakadeemia