ANNAME ARU: kuidas kasvavad me potitomatid

Kaks kuud tagasi külvatud `Varto` seemnetest on pikim taim juba 25sentimeetriseks sirgunud. FOTO: Teele Üprus

Kohe on täis kaks kuud, mil kolm Maa Elu tegijat pani oma kodus mulda eri sordist potitomatite seemned. Taimed on kosunud jõudsalt, aga on ka tekkinud küsimusi, millele otsisime vastuseid ETKI teadurilt Ingrid Benderilt.

Meie rõõmuks selgus, et Benderil on aknalaual kasvamas täpselt sama sort, mis meie Teelelgi – Jõgeval aretatud ‘Varto’. Kuna Bender pani seemned mulda kuu aega varem, siis on hea näha, kuhu meiegi õige hoolitsuse korral jõuda võime.

‘Varto’ on sordikirjelduse järgi potitomat, aga nagu Teele kaks kuud sirgunud taimed näitavad, siis tillukest potitaime sellest ei tule, juba praegu on taimedest pikim 25sentimeetriseks sirgunud.

Bender tõdes, et ‘Varto’ kasvatamiseks tuleb võtta suurem pott, vähemalt kümneliitrine. „Kui kasvatada taime üheharulisena, siis kasvab aknalaual 1,2 meetrit kõrgeks või isegi rohkem, kui on piisavalt vett ja toitu,” rääkis ta. „Aga taimelt võib ladva ära murda või lasta kasvada ka alumistel külgvõrsetel, siis moodustub põõsasjas taim. Kasvutugevus ja saagi suurus sõltub kõige rohkem ikkagi toitainete ja vee hulgast.”

Kui ‘Vartol’ jätkub piisavalt vett, toitu, valgust ja soojust, võib teda potis kasvatada pidevalt. Selle loo juures näete pilti, kus ‘Varto’ on juba üle aasta vana ja annab kogu aeg saaki.

Bender kasvatab ‘Vartot’ oma töökabineti idapoolsel aknal, kus otsest päikest on hommikul kella kümneni. Tegelikult meeldiks tomatile pikem päikesepaiste.

Ingrid Bender katab päikselisel päeval oma 2. veebruaril külvatud ‘Varto’ taime poti ülekuumenemise vältimiseks paberiga. FOTO: Ingrid Bender

„Panin ‘Varto’ seemne mulda 2. veebruaril. Ostsin ka taimelambi, sest sel ajal oli idapoolsel aknal valgust liiga ­vähe ja aknalaual oli tomati­taime jaoks liiga külm,” kirjeldas Bender. „Märtsi lõpus istutasin taime suuremasse potti (kõrgus 18 cm ja läbimõõt 20 cm), lõpetasin lisavalgustamise ja tõstsin taime aknalauale. Istikupott on must ja et see üle ei kuumeneks, panin valge paberilehe potti varjutama.”

Ka teistsuguste pottide varjutamine on vajalik, et muld juurte ümber üle ei kuumeneks. Bender kavatseb oma tomatitaime ilmade soojenedes viia kasvuhoonesse ja teda seal vajadusel mitmekordse kattelooriga katta. Sellise taime transportimine, millel juba suured viljad küljes, on aga natuke riskantne. Võib juhtuda, et viljad murduvad küljest ära.

Meie tomatid

Nüüd aga meie tomatite juurde. Teele usaldas sordivalikul müüja soovitust. „Kuna see on aretatud Jõgeva sordiaretuse instituudis, olin kohe ostulainel,” lisas ta. „Et varem olen rõdul ema ettekasvatatud kirss­tomatitaimi kasvatanud, arvasin, et just sellised taimed ka minu ostetud seemnest kasvavad. Kolleegidega suheldes sain aru, et minu taimed on kahtlaselt suureks kasvanud. Kui nüüd seemnepaki välja otsisin ja kirjadesse süvenesin, sain aru, et ‘Varto’ sort kasvab ­90–120 cm kõrguseks. Säh sulle eeldamist, et rõdutomat võrdub madal kirsstomat.”

Mina panin naistepäeval mulda kahe potitomati seemned: ‘Maskotka’ ja ‘Aztek’. Mõlemad sordikirjelduse järgi madalakasvulised potitomatid. ‘Maskotkaga’ läks mul halvasti. Tõstsin noored taimed päikesepoolsele aknalaulale ja sattusid olema just need mõned harvad päikselised märtsipäevad ning ma ei tabanud ära hetke, mil pisikeses potis muld läbi kuivas. Neljast taimest jäi ellu üks. See on nüüdseks ilusasti kosunud ja umbes 10 sentimeetrit pikk.

See-eest ‘Azteki’ taimi vaadata on puhas rõõm, umbes 15 sentimeetrit pikad, jämedad varred, tugevad tumerohelised lehed ja juba on näha ka õienuppusid.

Kadril kasvab päiksepoolsel aknalaual lätlaste sort ‘Vilma’. Vastu akent kasvavad taimed on pisemad ja tagapool natuke varjus palju ilusamad. Siin ilmselt ongi põhjuseks ülekuumenenud pott, mille eest Bender eespool hoiatas ja soovitas potid paberiga varjutada.

Samuti teeb Kadrit murelikuks mõni kollakaks tõmbunud leht.

Bender ütles, et lehtede kollaseks muutumisel võib olla mitu põhjust. Näiteks osa müügil olevaid substraate on halva toitainete tasakaaluga. Teine põhjus võib olla lämmastikupuudus. Samuti on võimalik, et on tekkinud juurekaela- või juurepõletik. Selle tuvastamiseks peab mulda varre ümbert eemale tõmbama. Kui mullas olev varreosa ehk juurekael on pruun ja sissevajunud, siis on tegemist põletikuga ja selle taimega ei tasu enam vaeva näha, tuleb ära visata. Juurepõletiku korral on juured pruunid, terved juured on valged.

Potitomat rõõmustab pikka aega, selle 14 kuud tagasi külvatud ‘Varto’ küljes on ­küllaga rohelisi vilju. FOTO: Erakogu

Millega väetada?

Meie kastame oma taimi vermikomposti lahusega ja Bender kiitis valiku heaks, kuid jääb oht, et selle pideval kasutamisel võib pisut puudu jääda lämmastikust (N). „Tomati esimesel kasvuperioodil kuni esimeste viljade valmimiseni on tomatitaimel vaja palju lämmastikku. Aeg-ajalt peaks kasutama mingit väetist, milles on rohkem lämmastikku,” soovitas ta.

Loodame, et lämmastikurikka väetisega suudab Kadri oma taimed taas ilusaks turgutada.

Kui tomatid hakkavad juba toas õitsema või kui neid ongi plaanis kogu aeg toas kasvatada, siis võiks õite paremaks viljumiseks õisikuid mõni kord nädalas õrnalt puudutada või vart pisut liigutada, et õietolm tolmukatest paremini vabaneks ja õite viljastumine kindlasti toimuks.

Tomatile sobiv muld

Ingrid Bender räägib, millises mullas tema oma potitomatit kasvatab.

Potis moodustab kolm neljandikku substraadist Matogardi köögiviljamuld, mis sobib ka mahekasvatajale ja sisaldab hobusesõnnikukomposti. Veel on selle substraadi juures oluline see, et mulla happesus (pH KCl) on 5,6–6,5, mis on tomatile just kõige sobivam vahemik. Tomat eelistab pisut happelist kasvukeskkonda, siis omastab kõiki toitaineid hästi.

Neljandik poti substraadi segust on Matogardi hobusesõnnikukompost, mis tagab pikema ja ühtlasema toitainetega varustatuse. Peale selle lisan kastmisveele praegu veel kaks korda nädalas lilleväetist, mis mõeldud toa- ja õuetaimedele. Selles on lämmastikusisaldus kusagil 3% juures. Edaspidi kavatsen väetada Ecofertise graanulitega.

Kui taim aga liiga tumeroheliseks läheb ja latv liiga tugevaks, siis hoian väetamisega tagasi, ent kindlasti peab väetama mingi rütmiga, sest toas on soe ning tomatitaim kasvab ja areneb kiiresti.

Tagasi üles
Back