Kollased juuksed, rohekas frakk

Maisi vilju võib süüa värskelt, kuid ka küpsetada, grillida, kuivatada ja konserveerida, neist pressitakse õli ja jahvatatakse jahu. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Mehhikos, kuhu viivad maisi jäljed, on levinud legend, mille järgi voolis jumal esimese inimese just maisist.

Maisitaim võib kasvada seitsmemeetriseks, enamasti jääb ta siiski kolme meetri kanti. Maisiterised arenevad tõlvikus, kus võib olla ka mitut eri värvi ja mustriga teri. Meile tuntuim on kollane, kuid on ka valget, oranži, punast, lillat, sinist ja koguni musta maisi.

Tõelise hoo sai maisi külvamine Eestis sisse 1960. aastatel. 1959. aastal, kui NLKP peasekretär Nikita Hruštšov USAs käis ja talle sealseid maisipõlde näidati, otsustas Hruštšov, et Nõukogude Liidus peavad maisipõllud olema võimsamad kui Ameerikas.

„Mais, seltsimehed – see on tank kolhoosnike käes, tank, mis võimaldab ületada kõik tõkked teel loomaks meie rahvale toiduainete küllust,” ütles Hruštšov, ja kuigi ta pikapeale taipas maisikasvatuse perspektiivitust NSV Liidus, oli taim Eestisse tulnud, et jääda.

Söö või joo

Meie tunneme enim harilikku, tärklise-, suhkru- ja pais- ehk plaksumaisi, millest valmistatakse popkorni. Maisi vilju võib süüa värskelt, kuid ka küpsetada, grillida, kuivatada ja konserveerida, neist pressitakse õli ja jahvatatakse jahu. Vartes on suhkruid ja neist saab valmistada siirupit.

Tooreid maisiteri lisatakse suppidesse, hautistele, kastmetele, keedetud, küpsetatud või aurutatud maisi salateisse. Ka alkohoolsete jookide valmistamisel on mais tuntud tegelane: viski, džinni, õlle juures.

Mehhiko köögist on teada enchilada – täidetud, rulli keeratud, kastmega kaetult ahjus üleküpsetatud maisitortilja, ja taco, krõbe maisitortilja, mis praetakse õlis U-kujuliseks ja täidetakse kastmega segatud lihaga.

Maisist valmistatakse autokütust (biokütuseks vajalikku etanooli saadakse enamasti maisist) ja biogaasi. Aastal 2019 olid meie laulupeoliste nõud tehtud puidust ja taaskasutatud kartongist. Selleks, et kauss vedelikku peaks, kattis seda bioplastist kaitsekile, mis oli saadud maisisuhkrust. Ka supilusikad olid maisist.

Popkorn on väikeste kõvade tõlvikute ja teristega mais, mille terad kuumutamisel paisuvad. Teradel on kõva kest ja tihe tärkliserohke sisu. Kui neid kiiresti kuumutada, aurustub tuumas vesi, rõhk lööb kesta plaksuga lõhki ning välja paiskub kohev tuum. Terad võivad paisuda esialgsest ­25–30 korda suuremaks.

Oma koht uskumustes

Apalatšidest farmerid usuvad, et kui maisi istutades ühe rea vahele peaksid jätma, sureb su perest keegi enne, kui jõuad saaki korjama asuda. Veel on nad kindlad, et teele pudenenud maisiterad tähistavad peatseid külalisi, kui need aga minema pühkida, osutuvad külalised võõrasteks.

Iirlased on arvanud, et kui matta maisivihk vandesõnade saatel maha, saadab matja oma vaenlasele kindla surma: too hakkab seest mädanema nagu mullas lagunev maiski.

Ungarlaste rahvameditsiinist on teada, et roospõletiku tekitatud sügavpunast tooni põletikulist nahka raviti röstitud punase maisi suitsuga.

Eestlased aga uskusid, et kui on valud põies ehk on tegu põie- või neerukividega, on abiks, kui juua maisijuukseteed (maisijuusteks kutsutakse juuksesarnaseid emakasuudmeid): juukseid tuleks korjata õitseajal ja kuivatada neid 40 kraadi juures 24 tundi. Klaasile kuumale veele lisada 10 grammi maisijuukseid ja lasta tund-paar haududa. Segu tuleks võtta supilusikatäis 3–4 korda päevas enne sööki.

Kindel on, et mais on oluline toit tsöliaakiahaigetele ning vähendab mälu kehvenemise riski.

KOMMENTAAR

Andres Lill. Foto: Erakogu

Andres Lill

Parqali resto & grilli ja sohvabaari Fresco peakokk

Küpse maisi maitse on magus, aga ka soolakas ja võine, seepärast sobib maisist teha nii magusaid kui ka soolaseid roogi.

Mina kasutan kastmete paksendamiseks maisitärklist, see kannatab keetmist – vastupidi kartulitärklisele. Kanakotlettidele sobib lisada konservmaisi. Meie pere lastele meeldib süüa vähese soolaga keedetud maisitõlvikuid. Neid tasub proovida ka grillituna, eriti arvestades ees ootavat grillihooaega.

Üks parimaid maisitoite on minu meelest Itaalia köögist tuntud polenta ehk maisitangupuder, mida valmistatakse täistera-maisimannast.

Polenta

•       1 l vett

•       200 ml täistera-maisimannat

•       1 tl meresoola

•       purustatud musta pipart

•       125 g võid

•       50 g riivitud parmesani

Kuumuta vesi potis keemiseni ja lisa sool.

Lisa aeglaselt täistera-maisimanna, hoolega segades, et ei tekiks tükke. Vähenda kuumust, kata pott kaanega ja keeda madalal kuumusel ca 30 minutit, segades iga 5–6 minuti järel. Mida kauem keeta, seda kreemjam polenta tuleb.

Sega sisse parmesan ja võikuubikud, lisa pipar, sega ning vajadusel lisa soola. Kalla valmis polenta potist välja. Poti põhja peaks jääma krõbe kiht, mille saad metallist pannilabidaga eemaldada ja süüa krõpsuna.

Polentasse võid segada ürte, päikesekuivatatud tomateid, seeni jm.

Polentat saab ka grillida või frittida.