Kuidas taimekaitse abil teravilja heas vormis hoida?

Taliodral võib peamine haigustõrje aeg jääda kõrsumisfaasi. Foto: ETKI

Taliteraviljad saavad kasvuhoo sisse aprilli lõpuks, suviviljad pärast kerget vihma maikuus, sõltuvalt sellest, kui palju niiskust külviajal oli.

Kui kasutatakse omakasvatatud seemet, siis eelneva aasta haiguste tase näitab järgmisel kasvuaastal seemnega levida võivate haiguste ohtu. Taimehaiguste ülevaade aitab puhtimispreparaate valida. Külvieelne idandamine aitab optimaalse külvinormi määramisel. Sertifitseeritud külviseemne kasuks räägib haiguste riski ennetamine ja lisandub kindlus, et eelmine saak oli hea kvaliteediga.

Puhtimine vähendab idanemisprobleeme

Puhtimine aitab tõhusalt tõrjuda triiptõve ja lendnõge, samuti vähendab Fusariumi perekonna seente tekitatud juurekahjustusi. Puhtimisega saab vähendada idanemisprobleeme külmal kevadel, kui idanemine on tavalisest aeglasem. ETKI katsetes selgus, et kasvu alg­faasides teravilja töötlemine efektiivsete mikroorganismide, aminohapete või bakterite baasil bio­stimulaatoritega tõi kaasa saagi suurenemise.

T1 pritsimine tehakse kõrsumisfaasis, kui esimene kõrresõlm, neljas või isegi viies leht on juba arenenud ning kuni ülevalt kolmanda lehe tipp on näha. Lehestiku pritsimine aitab vähendada haigustõrje tühimikku enne lipulehe kaitsmist, seda just kiire arengutsükliga haiguse, näiteks jahukaste korral. Jahukaste võib esineda kõikidel teraviljadel ja võrreldes teiste taimehaigustega areneb see kiiresti, soodsa ilmaga piisab nädalast, et uus eostepõlvkond areneks ja vastuvõtlik sort tugevalt nakatuks.

Vili võib tunduda tervem, kui alumised nakatunud lehed kuivavad enne, kui lehehaiguste uued laigud ülemistele noortele lehtedele ilmuvad. Kui ilm püsib jahe ja kuiv, on haiguste ülespoole levimise oht väiksem, kuid eosed ei levi ainult vihmaveepritsmetega, vaid ka lehtede kokkupuutel ja taimiku kasvades oht suureneb.

Tähtis on ajastus

Taliodral võib kõrsumisfaasi jääda peamine haigustõrje aeg. Fungitsiidi kulunorm tuleb kohandada sordi nakatumisastmega. T1 aknasse jääb ka kasvuregulaatori kasutamine. Õige aeg on kõrre pikenemise faasis. Kõrre tugevus varieerub, näiteks talioder lamandub kergemini kui talinisu.

Talinisul näitab helelaiksuse areng kohanemist tõrjeks kasutatavate fungitsiididega. Kuna asoolide efektiivsus langeb, tuleks keskenduda suurematele kulunormidele. Tõenäoliselt piirab mutatsioonide laialdast levikut teiste toimeainete kasutamine. Nisul peab jälgima helelaiksuse resistentsuse tekkimist ja see sõltub fungitsiidide tasakaalustatud kasutamisest. Fungitsiidid toimivad kõige paremini kaitsva tõrjena, lehestikku pritsides väheneb haiguse leviku võimalus pikema aja jooksul.

Suviviljadel on varane lehehaigustesse nakatumise oht võrreldes taliviljadega väiksem, kuid vajadusel hoiab kaitsev kõrsumisfaasis pritsimine taimed kuni loomiseni tervemad. Kasvatades haiguskindlamaid sorte, väheneb T1 pritsimise osakaal, kui taim kasvab kiiresti ja ümbruskonnas on haiguste surve väike. Kuid haigustele vastuvõtlikku sorti või juba nakatunud taimi on tarvis pritsida. Kuivemal aastal hoiab kuivus suvivilja kasvu ja arengut tagasi, võrsumisaeg jääb lühikeseks ja toimub kiire kõrte pikenemine. Kõik see aitab vähendada haiguste riski. Kuid märjal aastal tuleb preparaat valida haiguse järgi ja kulunorm kohandada haiguse survega.

Jälgige taimi

T2 pritsimine ajastatakse lipulehe kaitseks. Fungitsiidi täiskulunormist umbes kolmveerand kuni 80% on piisav, kuigi soovitus on kulunormi pigem suurendada kui vähendada. Jälgige haiguste taset ja tõrjuge kuni loomiseni vastavalt haiguste riskile. Kuivad ilmad vähendavad ülemistel lehtedel haiguse levikut. Fungitsiidid toimivad kõige paremini kaitsva tõrjena, lehestikku pritsides väheneb haiguse leviku võimalus pikema aja jooksul. Preparaat valige haiguse järgi ja kulunorm kohandage haiguse survega.

T3 pritsimine tõrjub pähikuhaigusi. Vihmasel suvel võib tekkida vajadus loomisjärgse tõrjega pähikuhaigusi ravida. Tõrje ajastus olgu võimalikult täpne – tõrje on efektiivne 48 tunni jooksul pärast nakatumist, seejärel toodete aktiivsus langeb. Viljapead on fusarioosile kõige vastuvõtlikumad õitsemise ajal ja vihmaste ilmadega. Fungitsiidiga kaitse on oluline mükotoksiinide ennetamiseks, enne kui vili toiduahelasse jõuab.

ETKI kodulehel on kaardirakendus „Taimekahjustajate monitooring” (monitooring.etki.ee), kus on ülevaade põllukultuuridel levivatest taimehaigustest ja kahjuritest koos taimekaitsesoovitustega. Info uueneb igal nädalal maikuust juulikuuni ehk tali- ja suvikultuuride taimekaitseperioodil.

Veebirakendus „Taimekahjustajate seire” (tase.etki.ee) aitab taimekasvatajal ise oma põlluandmete põhjal valida optimaalse kulunormiga herbitsiidi, fungitsiidi ja insektitsiidi.