Eesti kartul võib poeletilt kaduda

Kuigi kartuli kasvupind muudkui väheneb, külvavad kartulikasvatajad iga aasta ikka mõne uue sordi. Rebase Talu peremees Meelis Tiigemäe kasvatab näiteks spargelkartulit. Foto: Erakogu

Kartuli hind turul on kasvatajate jaoks üliodav ja nii võib tekkida olukord, kus Eesti kartulit pole poeletil enam saadagi.

Raplamaal kartuleid kasvatava Kalle Hamburgi sõnutsi on kartuli hind kasvatajatele sedavõrd valus, et sellest on raske rääkidagi. „Kui kartulikasvatajal on tasuvuse piir väga ökonoomse majandamise juures 15 senti, siis tänavu on tulnud müüa ka kuue-seitsme sendiga kilogramm. See on ligi kolm korda alla omahinna. Kaua niimoodi vastu ei pea, aga liikuvalt rongilt on keeruline ka maha hüpata,” nentis üle 30 aasta kartulikasvatusega tegelev mees.

Osa hinnast võttis koroona

Tänavune hind viis aga selleni, et ta vähendas kartuli kasvupinda varasemalt 35 hektarilt alla 30 hektarile. „Mulle on tähtsam tagada kartulikasvatusel kvaliteeti ja püüda seda teha võimalikult väiksemate kuludega. Kuid tänavust aastahinda ei kannata välja ka kulusid vähendades, see on ikka nii nigel,” lausus ta. Põhjusena tõi Hamburg välja koroona, mis sulges üle Euroopa paljud söögikohad ja tööstused. „Nii otsis paljude kartul poelettidelt müügiväljundit ja sealt see hinnasurve tuleb,” sõnas ta. Tarbija võib selle üle praegu küll rõõmustada, kuid see võib Hamburgi meelest viia selleni, et ühel heal päeval ei pruugi enam kodumaist kartulit müügil ollagi. „Poekettide hinnasõda viib selleni, et müügil on vaid sisseostetud kartul Hispaaniast ja Poolast.”

Tänavu väheneb kartuli alla minev pind ka Järvamaal kartuleid kasvatavas osaühingus Osa ja Tervik, kuid ettevõtte juhi Margo Heinmaa sõnutsi mitte nii suurel määral, sest ta loodab paremale tulevikule. „Kartuli hind ei saa nii odavaks jääda,” arvas ta. Kas kartulihinna paranemine tuleb kohe sellel hooajal, kes teab. „Kaks aastat on olnud kartulil head kasvutingimused ja tõenäoliselt peab vahele viskama kehvemate kasvutingimustega aasta, mis kindlasti korrigeerib ka turuhinda. Meil on Väätsal head hoidlad ja korralik tehnika.”

Ka Järvamaal tegutsev Rebase talu vähendab kartuli kasvupinda. Perenaine Piia Tiigemäe selgitas, et õunakasvatuse kõrval kartuleid kasvatada on aina keerulisem, seetõttu tuleb õunaistandiku kasvamisega kartulikasvatust koomale tõmmata. Kartulist kasvatab pererahvas edaspidi pigem neid sorte, mida poest on keeruline leida.

Veel on külm

Ühel meelel on kartulikasvatajad selleski, et tänavune kevad on mugula mahapanekuks veel liiga külm. Kalle Hamburgi sõnutsi on kartul maha külvatud ainult neil, kes kavandavad seda jaanipäeval värskelt pakkuda. „Kartul kasvab mullas praegu ainult katteloori all, ei teisiti. Minul on kartulikasvatus rajatud rohkem seemnekartuli peale ja pole mõtet mugulat enne maha panna, kui mulla temperatuur on 8–10 kraadi,” selgitas ta. Selleks on õige jälgida toominga õitsele puhkemist, teab ta. „Praegu mulda pistetud kartulil on seal tingimused samad, mis hoidlas. Kui aga kartul kahe nädala jooksul nina mulla peale ei saa, on haiguste mõttes kuri karjas. Nii on turvalisem hoida teda praegu veel hoidlas kui külma mulla sees,” lisas Hamburg.

Kartuli kasvupind ja saagikus. Foto: Allikas: Statistikaamet

Ka osaühingu Osa ja Tervik juht Margo Heinmaa veel kartuli mahapanekule ei mõtle. Maad on selleks küll kõik valmis, aga ilm on nii külm, et parem on oodata. „Kartuli mahapanekuga ei maksa kiirustada. Toomingas veel ju ei õitse,” sõnas temagi. Mehe meelest tasub kartuli mahapanekul seda vanarahvatarkust tõesti jälgida, sest siis on juba seda õiget ehk vähemalt 10–15kraadist päevasooja ja öökülmad ka lõppenud. Nii tegelevad nemad osaühingus praegu hoopis eelmise aasta kartuli müügiga ja seda jagub veel piisavalt.

Ka Piia Tiigemäe teatas, et tänavune kevad ei ole varajase kartuli kasvatamiseks soodne. „Kui mõnel aastal on saanud varajast kartulit maha panna juba aprilli lõpul, siis tänavu on maa külm ja märg. Elu on näidanud, et liiga külma ilmaga panek ei too loodetud tulu,” kinnitas ta.

Siiski kasvatatakse uusi sorte

Olgu aasta milline tahes, külvavad kartulikasvatajad iga aasta ikka mõne uue sordi. „Eesti kartulikasvatajad on uuendusmeelsed ja uudishimulikud, kõik perspektiivsemad sordid on vaja ära katsetada,” teatas Kalle Hamburg. Nii paneb tema tänavu maha kaks uut Saksa sorti. Mõlemad võimalikult kollase sisuga ja valmivad varem. „Kõik me ju tahame maha panna aina paremat ja saagikamat sorti,” selgitas ta. Selle otsingul käib ka sordiaretajate töö.

Marko Heinmaa lisas, et nendegi sordiaretaja pakkus kahte uut sorti. „Kui sordiaretaja ütleb, et need on paremad ja saagikamad, proovime siis järele,” lubas ta. OÜs Osa ja Tervik kasvavad enamasti Europlanti sordid.

Piia Tiigemäe sõnutsi kasvatavad nemad muredaid pudrukartuleid ja hea maitsega vanaaegseid sorte. „Samuti spargelkartuleid, veel vähe tuntud gurmeekartuleid, mis näevad välja nagu käbid või noored sparglijupid,” lisas ta. Oma koha põllul leiavad ka lilla ja tumeroosa sisuga kartulid, sest Tiigemäe teab, et inimesed tahavad traditsioonilisele kartulile vahelduseks ka midagi põnevat süüa.