Puust ja punaseks ⟩ Miks metsaistutajate järel songermaa jääb?

Niiskel langil teeb istutusmasin pinnasest künkad, millel on pisike kuusk kaitstud liigniiskuse eest ning hein ja võsa ei suuda teda lämmatada. Mõne aastaga vajuvad künkad maapinnaga tasa. Foto: Riina Martinson

Käes on kevadine metsa uuendamise aeg, kus mullustele raielankidele pisikesed puud istutatakse. Paraku pole möödujale avanev vaatepilt äsjaistutatud metsas iga kord sugugi silmi paitav. Nii kutsusime RMK metsakasvatuse meeskonna inimesed metsa, et oma miksidele vastused leida.

Minu teejuhtideks Läänemaal Kullamaa kandi metsades on RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät, Edela piirkonna metsakasvatusjuht Priit Kõresaar ja Läänemaa metsakasvataja Meelis Jõelaan.

Väät räägib, et RMK teeb aastas lageraiet ühel protsendil oma metsadest ja kõik langid uuendatakse. Ühel aastal raiutakse ja järgmisel istutatakse uus mets asemele. Kohe samal aastal pole mõistlik istutada, sest siis ründaksid kahjurid liig hoogsalt noori puid.

„Meie kolme töö ongi, et kui lageraie on tehtud, siis viisteist aastat hiljem peab seal uus ilus mets kasvama,” sõnab Väät.

Kui läheneme metsalangile, kus just istutus käimas, võtab vaatepilt üsna nõutuks. Ümberringi oksarisu ja kust istutusmasin üle käinud, künklik songermaa.

Miks te raiejäätmeid metsast välja ei vea?

„Sel on väga lihtne põhjus,” kostab Väät. „Kui langi pinnas kannatab materjali väljavedu ilma oksapadjal sõitmata ja on võimalik tulla lähedale hakkima, siis tuuakse oksad välja.”