Kulupõletajaid ähvardab senisest rangem kohtlemine

Päästjad kulupõlengul. Foto: Marko Saarm

Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ning nõudeid ohutu lõkke tegemiseks on pidevalt meelde tuletatud. Sellele vaatamata on metsa- ja maastikutulekahjud iga-aastane probleem, mistõttu peavad rikkujad edaspidi arvestama senisest karmimate järelevalvemeetmetega.

Maastikutulekahjude ning lõkete tegemise hooaeg on taas käes. Praegune ilmastik pakub küll olukorrale väikest leevendust, kuid eelmised kuivad nädalad näitasid, et märkimisväärset muutust metsa- ja maastikutulekahjudega seotud väljakutsete arvus ja neid põhjustavates inimeste käitumisharjumustes võrreldes möödunud aastatega näha ei ole.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu- ja roostikupõletamise, lõkketegemise ja grillimisega seotud tuleohutusnõuete rikkumised on väärteod, sõltumata sellest, kas tuleohtlik aeg on välja kuulutatud või mitte.

"Metsa- ja taimestikuga kaetud alal on kulu ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud juba vähemalt kümme aastat," vaatab tagasi ohutusjärelevalve osakonna ekspert Kadi Laanemäe. Sellele vaatamata rikutakse kevadsuvisel perioodil seda keeldu sageli ja kergekäeliselt.

"Kui siiani on proovitud enamikel juhtudest olukorda selgitustööga parandada, siis nüüdsest rakendab päästeamet keelust üleastujate suhtes väärteomenetlust senisest enam," selgitab Laanemäe.

Lõkketegemise ja grillimise ohutusnõuete rikkumised on samuti käsitletavad väärtegudena. Kui lõkketegemine või grillimine viib päästeameti sekkumist vajava tulekahjuni, on enamasti selge, et lõke või grill on kontrolli alt väljunud teadliku ohtude eiramise või hooletuse tagajärjel.

Ka sellistel puhkudel võetakse rikkuja väärteokorras vastutusele ning järgneb rahatrahv.