Materjalide hinnatõus ja tarneraskused on pannud puitmajatootjad keerulisse olukorda

Aiamaju tootva Lasita Maja toodangu järele on nõudlus suur ka sel aastal. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Maapiirkondades on palju puitmaterjalist mitmesuguseid tooteid tegevaid ettevõtteid, kelle müüginumbrid praeguses olukorras kasvavad, kuid kelle põhimureks turu leidmise kõrval on saanud materjali ja tööjõu nappus.

Tartumaal Pihva külas eri suuruse, kuju ja otstarbega aiamaju tootva Lasita Maja müügijuhi Maria Roopi sõnul on nõudlus ettevõtte toodangu järele püsinud suur ka sel aastal ja teatud turgudel on nüüd juba ka hooaeg kätte jõudnud.

«Eelmisest aastast alanud suurem aiamajade nõudlus on ilmselt tõesti tingitud pandeemiast. Inimestel on tavapärane liikumine piiratud, mistõttu vaadatakse ringi oma kodus ja maakodus, et mugavdada sealset elu. Populaarseks on muutunud kodukontorite tekitamine oma aeda, kus saab rahus ja vaikuses, samas keset looduslikumat keskkonda kõik vajalikud toimetused ära teha,» rääkis ta.

Oodatakse käibe kasvu

Eri turud vajavad isesuguseid mudeleid – kes suuremaid parema kvaliteediga aiamaju kodukontoriteks või suvemajadeks, kes aga ehitusseadustikust tulenevate piirangute tõttu väiksemaid ja väga praktilise otstarbega aiamaju.

Kuna Lasita Maja mudelivalik on äärmiselt lai ja klientide vajadused erinevad, on konkreetset hittmaja keeruline välja tuua. Erinevatel turgudel on popid erinevad tooted. Alati on minemas praktilised siseruumiga aiamajad, millel varjualuse võimalus või on see juba komplektis. Samuti otsitakse keskmise suurusega pigem pakettklaasidega aiamaju, kus suvel toimetada ja loodust nautida.

Tööjõuvajaduse kohta lausus müügijuht, et ollakse pidevalt uute töötajate otsingul erinevatele ametikohtadele. Suures kollektiivis tuleb kogu aeg liikumisi ette. Enamik Lasita Maja toodangust läheb Eestist välja. Põhiliselt Saksamaale, Prantsusmaale, Inglismaale ja Hollandisse.

Selle aasta käivet on mõistagi veel vara prognoosida, kuid mullu oli käibe kasv korralik ja sama oodatakse sel aastal. Ärimahu kasvu kammitsevaks faktoriks peab Roop mingil määral juba välisturgudele ära broneeritud tootmisvõimsust.

Lasita Maja arendusosakond töötab pidevalt välja uusi mudeleid ja igal aastal on ka uute toodetega välja tuldud.

Ettevõtet ei ole puudutamata jätnud saematerjali jätkuv globaalne hinnatõus. «Monitoorime seda pidevalt ning vajaduse ja võimaluste järgi korrigeerime ka oma valmistoodangu hindu,» lausus müügijuht.

Toorme hind tõusnud

Eesti Puitmajaliidu projektijuht Annika Kibus vastas küsimusele toorme piisavuse kohta, et nagu ettevõtluses ikka, on alati kuskilt ressurssi puudu. «Eelmise aasta teise poolega võrreldes on nüüdseks suurusjärgus 50 protsenti kallinenud nii puit, metall, kile kui ka muud materjalid. Hinnakirjad ja vaid mõni nädal vanad pakkumised on sageli tühistatud, uued pakkumised on jõus aga vaid paar-kolm päeva.

Hinnakirjad ja vaid mõni nädal vanad pakkumised on sageli tühistatud, uued pakkumised on jõus aga vaid paar-kolm päeva.

Nii lühikese ajaga nii suur ja nii paljusid materjale puudutav hinnatõus koos tarneraskustega on aegade suurim, see on tekitanud keerulise olukorra tarbijatele. Ka tarnijad ei tea öelda, millal seis paremaks võib muutuda,» selgitas ta.

Töötuse mõningane kasv ei ole Kibuse sõnul puitmajade sektorit oluliselt mõjutanud, ehkki ühegi ametikoha täitmine ei ole ka lihtsamaks muutunud. «Eks selle teemaga peavad ettevõtjad pidevalt tegelema igal pool,» lisas ta.

Kohalikku toorainet jagub

Saaremaa Tamm on perefirma, millel on 15 aasta pikkune väärispuidu töötlemise kogemus. Kuna Saaremaa tamme raiutakse piiratud koguses, on seda võimalik saematerjalina toota kuni 500 tihumeetrit aastas.

Osaühingu Sõrve Puit müügispetsialisti Andres Lehesoo sõnul tootmine ja toodang viimasel ajal muutunud ei ole, lihtsalt kogused on vähenenud ja praegu tootmine hoopis seisab, kuna Eesti Energia ebakvaliteetse elektri tõttu leidis aset arvutisüsteemi rike. «Tööjõudu leiaks. Tellijad on era­kliendid ja mööblikuiva tammematerjali ostavad paljud tislerid. Väheses koguses müüme ka tellimuse peale mööblit Soome,» selgitas Lehesoo praegust keerulist olukorda.

Eelnevast tingitult on käive poole võrra vähenenud ja sellelt aastalt ei oska Lehesoo midagi oodata, enne kui kuivati töökorda saab. Areneda on plaanis tammepuust tellimusmööbli tootmise ja täispuidust tammepõranda valmistamise suunas. Praegu kasutatakse tislerite teenust, kuid on ka ise disainitud. «Niikaua kui Saaremaal raied toimuvad, siis tammepalki jätkub. Kasutame ainult siinsamas kasvanud tamme ja saare palki vaakumkuivatatuna,» lausus ta.

Liit kombib Hiina turgu

Suure lisandväärtusega Eesti puittooted on tekitanud nüüd juba ka Hiinas palju huvi.

Läti, Eesti ja Soome puidusektori ettevõtteid ühendav ekspordiprojekt LEF Network to China avas märtsis Hiinas Changzhou linnas puittoodete näituseruumi. Puitehitusele keskenduvas ruumis tutvustatakse puitmajade, puidust saunade ja puitmööbli, aga ka puidust interjööri ja eksterjööri tellimise võimalusi Eestist.

Hiina kasvav majandus, suurenev elanikkond ning linnastumine kasvatab Hiina ehitussektorit. Alates 2015. aastast on puidukasutus Hiina ehituses märkimisväärses kasvus ning puidukasutus ehituses suureneb seal kindlasti ka tulevikus. See loob täiendavaid ekspordivõimalusi ka Euroopa ettevõtetele, sealhulgas Eesti puitmajatootjatele.

Eesti puitmajasektori ettevõtetest on varem Hiinas kanda kinnitanud Saare Erek, mis avas 2018. aastal Hiinas Hubei provintsis Jimgeni linnas koguni oma puitmajade valmistamise tehase.

Annika Kibus tõi välja, et koroona-aasta on muutnud märgatavalt traditsioonilisi B2B koostöövorme ning turule sisenemiseks tuli leida uusi võimalusi. «Hiina turule siseneda on kahtlemata keeruline,» ütles Kibus ja lisas, et kahe regiooni kultuuri- ja äritavade erinevused ei võimalda sageli korraldada isegi tulemuslikke online-kohtumisi. «Meile sai selgeks, et ilma kohalolekuta on peaaegu võimatu Hiinas äri või müüki alustada.»