Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Soovitusi viljapuuaias kahjurite peletamiseks

Rikkalik õitsemine ei tähenda veel suurt saaki.
Rikkalik õitsemine ei tähenda veel suurt saaki. Foto: Liisi Kont

Aedniku jaoks on kevad avastusrohke ja rõõmuküllane aeg, mil iga päev tärkab aias midagi uut. Paraku rõõmustavad kahjurid ja haigustekitajad looduse ärkamise üle sama palju – nende söögilaud saab taas kaetud ja tegus toimetamine võib alata. Vaadates üldisemalt meie ökosüsteemi, siis igal seenel, bakteril, putukal ja närilisel on selles oma kindel koht ja ülesanne.

Nad on elu toimimiseks hädavajalikud. Keeruliseks läheb aga siis, kui ühte kindlat liiki, näiteks õunamähkurit (rahvakeeli tuntud kui õunauss) satub ühe puu peale elama niivõrd palju, et aednik ja õunamähkur õunte pärast võistlema peavad.

Meie eesmärk ei ole kunagi ühtegi kahjustajat lõplikult ja täielikult välja tõrjuda, vaid viia nende määr sellisele tasemele, kus me kõik üksteist häirimata tegutseda saame. Iga algav aiahooaeg tekitab lootust, et ehk sel suvel on tähtede seis aedniku jaoks soodne ning ometi saab hambad ussitamata ploomidesse või õuntesse lüüa.

Kaeva puudealune läbi

Ettevalmistused kevadeks algavad juba sügisel. Puude alt tuleb kokku riisuda kõik langenud lehed ja maha kukkunud viljad. Kuna suure tõenäosusega on lehtede küljes olnud mõni seenhaigus, tuleb lehed kokku riisuda ja põletada. Sama kehtib viljadele, eriti viljapuu- ja luuviljaliste mädaniku korral: mädanenud ja mumifitseerunud viljad tuleks ka okstelt eemaldada. Läbi võiks kaevata viljapuude võraalused.

Tagasi üles