Karulauk on kevade esimene roheline toit

Kui on oma aed või maalapp, kus läheduses haabade ja leppadega lehtpuumetsa, siis see on karulaugule ideaalne ­kasvukoht. FOTO: Karepa Ravimtaimeaed

Kevade esimene roheline toit on karulauk, mis iga aastaga populaarsust kogub. See on ju gurmaanide lemmik, samuti ravimtaim. Euroopas kasutasid keldid ja germaanlased karulauku juba tuhandeid aastaid tagasi.

Kui sügisel käime metsas seenel-marjul, siis kevadel on karulaugu korjamise aeg. Varasest karulaugust saab valmistada salatit, pestot, võiet, suppi, lisada seda liharoogadesse, hästi sobib ka munatoitudesse. Hiljem, kui karulauku juba rohkem, saab seda kuivatada, õiepungi ja varsi marineerida või hapendada, maitseäädikat valmistada.

Soodustab seedimist, vähendab kolesterooli

Ravimtaimena sisaldab karulauk alliini, mille lagunedes moodustuvad antibiootiliste omadustega ained. Karulauk hävitab seeni ja parasiite, tugevdab soolte peristaltikat ja soodustab seedimist. On kasutatud skorbuudi ja gripi raviks ning vitamiinipuuduse leevendamiseks, väidetavalt istutasid viikingid karulauku oma laevade peatumispaikadesse. Kuna vähendab kolesterooli, aitab ära hoida südame-veresoonkonnahaigusi ja trombe. Lehed sisaldavad folaate, mis parandavad vereloomet ja rakukasvu. On valmistatud ka karulaugutinktuuri, mida võetakse sisse 1 tl kolm korda päevas.

Kui karulauku on rohkem, tasub seda talveks varuda. Kõige parem on külmutada –18 kraadi juures. Võib panna vaakum- või Minigrip-kotti või purki, nii säilib mitu aastat. Kui külmutatud karulauku kasutad, ära lase sel enne kasutamist sulada. Pesto või võide valmistamiseks pane jääs karulauk kohe köögikombaini ja purusta, siis vala õli peale, sega ja lase seista, kuni sulab. Seejärel lisa toasooja võid või pestomaterjale: seemneid, India pähkleid, head kuiva juustu.

Seemnetega pestod säilivad sügavkülmas mitu kuud, neid on hea kasutada ka supi valmistamiseks.

Ise teen karulaugusuppi suitsutatud tailihast, kruupide, porgandi ja kartuliga. Panen kõik koos keema ja lõpus segan pesto juurde. Veel võib lisada rõõska koort.

Vanasti, kui külmkappe polnud, sai karulauku talveks ka soolata. Panime tükeldatud karulaugu kihiti soolaga, tampisime või muljusime mahla välja. Järgmisel päeval purkidesse ja keldris säilis väga hästi. Seda sai supi sisse lisada.

Samuti võib karulaugulehti kuivatada toidukuivatis. Kuiv karulauk tuleb kohe peenestada ja purki panna, niiskust see ei talu. Ise teeme kuivatatud karulaugust soola: 1 osa peenestatud karulaugulehti ja 1 osa soola, segame köögikombainis läbi ja paneme purki. Sool sobib keedukartuli, muna ja tomati peale, suppidesse ja kastmetesse.

Kust karulauku leida?

Põhiküsimus on, kust karulauku saada. Meile tuuakse seda väidetavalt isegi Lätist sisse, loodusest on karulaugu korjamine ärilistel eesmärkidel keelatud.

Kui on oma aed või maalapp, kus läheduses haabade ja leppadega lehtpuumetsa, siis see on karulaugule ideaalne kasvukoht. Karulauk võib elada ka metsaservas või marjapõõsaste all. Armastab kergemat mulda, mis kevadel niiske, ja huumust, mida lehed annavad. Karulaugu kasvukohta pole mõtet riisuda ega niita, sest lehed ja rohi on temale toiduks.

Taimi ja seemneid on müügil. Oma kogemusest tean, et istikud lähevad paremini ja kiiremini kasvama kui seemned. Seemnest külvates kulub külvist õitsemiseni umbes neli aastat. Kui taim juba õitseb, teeb ta sobivatel tingimustel isekülvi. Poest ostetud seemneid tuleks vees kaks tundi leotada ja panna 2–3 kuuks enne talve saabumist niiskesse mulda või substraati.

Aias tasub vanu puhmaid kaevata, sest karulauk on nagu sibultaim. Kui mätas on suur ja tihe, hakkavad keskmised sibulad känguma ja pikapeale hävivad. Metsa alt on neid raske välja kaevata, puujuured takistavad. Ise panin paljundamiseks taimi kraavikaldale ja aia äärde, seal saab ilusti kaevata. Kui juba rohkem, saab sõpradele jagada või müüa. Esimese rohelise taimena on see metsa all ilus ja kena ka õitsedes. Võiks vabalt olla pargitaim.

Olen karulaugulehti korjanud enne õitsemist, proovides õiepungi mitte lõigata. Kahjustanud see karulauku pole, kuigi vahel oleme hoogu sattunud ja lehtedest üsna paljaks korjanud. Ka loodusest võiksid inimesed enda tarbeks karulauku korjata. Rohkem kahjustab karulauku metsa maharaiumine, siis jääb karulauk kiduma ja muutub kollaseks. Ka on kasvukohti kahjustanud kaeve- ja ehitustööd.

Eristab küüslaugulõhn

Sarnane mürgine taim, mille eest hoiatatakse, on piibeleht, aga selle lehed ilmuvad hiljem, kui karulauku enam ei korjata. Piibelehe lehed on ka tugevama tekstuuriga ja mitte nii mahlased. Teine taim on sügislill, mis metsas ei kasva, küll aga koduaias. Lehed on suuremad, ümaramad, tumedamad ja tugevamad kui karulaugul, ka õiepungi pole kevadel. Mõlemal taimel puudub karulaugule omane küüslaugulõhn.

Tagasi üles
Back