/nginx/o/2021/04/28/13751358t1h6a6d.jpg)
Eelmise sajandi algusest peale on kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala märgatavalt vähenenud ning suur osa endistest rohumaadest on metsastunud. Kui sadade aastate jooksul moodustasid peamise osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, siis nüüdseks on järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see suund jätkub.
Kui tegu pole just mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt küsimus enda turvalisuse kohta – seda nii põldude keskel elades kui ka juhuslikult möödudes.
Kõiki reegleid järgiv pritsimine ei ole põllu läheduses elavatele ja viibivatele inimestele ohtlik.
Taimekaitsevahendi müügi- ja kasutusloa andmisele eelneb alati analüüs: selgitatakse välja ohud, analüüsitakse riske ning määratakse ennetusmeetmed. Selle kõige tähtsam eesmärk on määrata vahendi täpsed kasutamise tingimused, nt kui palju toodet ja mis lahjendusega kasutada. Nende järgimisel ei kujuta pritsimistööd ohtu põllumehele endale ega läheduses viibivatele või elavatele inimestele. Kui selliseid tingimusi ei ole võimalik kehtestada või kui need tingimused ei ole realistlikud (nt põllumassiivi tarastamine), siis ei anta luba vahendit Eestis müüa.
Suur vastutus lasub pritsimise tegijal, aga teisedki peavad mõistlikult käituma. Tuleb meeles pidada, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht ja kõrvalisel inimesel ei ole vajadust seal viibida. Põllumehe loata ei tohi rinnuni rapsis pilte teha ega lasta lastel põllumullaga mängida. Halbade juhuste kokkulangemisel võib järgneda ebameeldiv tervisekahjustus.
Taimekaitsevahendi riskihindamine on tehtud piisava ohutusvaruga ja süsteemset mürgistust suure tõenäosusega ei järgne, kuid välistada ei saa naha ja silmade ärritust või muid vahetust kokkupuutest tulenevaid mõjusid.
Taimekaitsevahendid ei püsi pärast pritsimist erinevatel pindadel kaua, rääkimata õhust. Kui pritsimine toimub korrektselt, siis muret tundma ei pea. Eesti põllumehed on üldjuhul vastutustundlikud, kui asi puudutab taimekaitset. Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda, muidu on tõsise mürgistuse oht.
Pritsimisest on põhjust teavitada, kui 1) tuule kiirus on suurem kui 4 m/s, sest tugeva tuulega on oht, et vahend triivib põllu alast väljapoole; 2) temperatuur on üle 25 kraadi, sest kõrge temperatuuriga aurustub vahend taimedelt väga kiiresti ja võib õhu kaudu liialt levida, 3) pritsitakse õitsvaid taimi, 4) töid tehakse veekaitsevööndis, 5) avalikus kohas tehakse töid kõrvalise inimese juuresolekul.
Kui olete veendunud, et käimasolev pritsimistöö ei vasta nõuetele ja prits tuleb kiiremas korras peatada, võtke ühendust põllumehega. Kui see ei õnnestu, helistage maakonna taimekaitseametnikule, ameti esindused on igas maakonnakeskuses ja kontaktid leiab PTA kodulehelt. Erakorraliste juhtumite või tõsise keskkonnaohu korral helistage riigiinfo telefonile 1247, mürgistuse või mürgistuskahtluse korral mürgistusinfoliinile 16662.
Võimalusel fikseerige juhtum käepäraste vahenditega – fotod, tunnistajaütlused vms.
Ei, lõhnast otsest mürgitusohtu ei ole. Lõhn küll viitab, et vahend või mõni selle komponentidest on vähemalt mõningal määral aurustunud, kuid kui pritsitakse juhendit ja reegleid järgides, siis ohtu ei ole. Õhu kaudu saab levida ainult väike osa pritsitud vahendist.
Kuna glüfosaadi toimel kolletub rohi põllul alles 5–10 päeva jooksul pärast pritsimist, siis järelikult on ka vahend ise juba taimedesse imendunud. Seega on põllul jalutadeski kokkupuude minimaalne. Ka vahetult pritsitud põld ei ole ohtlik eemalt, siiski ei tasu minna kohe pärast pritsimist põllule jalutama, kuna see võib ärritada silmi või nahka.
Taimekaitsevahendite õige kasutuse korral saavad nii põllumees, ümberkaudsed elanikud kui ka juhuslikud möödujad olla kindlad, et tööd on ohutud. Vahendid, mida Eestis kasutada lubatakse, on läbinud põhjaliku analüüsi.
Siiski tasub meeles pidada, et ohutuse aluseks on konkreetsed kasutustingimused ja asjaolu, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht. Seega nii väärkasutuse kui ka elementaarsete ohutusnõuete eiramise korral kaotab eelnev analüüs oma mõtte.