Kevadisest metsast leiab kasvõi Mojito materjali

Maarja Õunaste on metsades ringi jalutanud juba hilistalvest ja varakevadest. Kui kuskilt lumi ära sulab, hakkab ta kohe uurima, mis tärkamas on. Foto: Tiit Efert

Kevadel, kui metsaalune juba natukenegi rohendama hakkab, on põhjust minna söödavat kraami otsima. Võtsime teejuhiks tubli korilase Maarja Õunaste.

Eesti loodus on väga mitmepalgeline. Rääkimata sellest, et Lõuna- ja Põhja-Eestis võib vahe ulatuda nädalatesse, sõltub see ka konkreetsest paigast, kasvõi ühe metsatuka piires. Eks me kõik ole maanteel sõites näinud, et kui lõunapäikesele avatud kraaviperved rohetavad kenasti, võib teisel pool veel lund leida.

Nii valisimegi esimeseks kevadiseks saagiotsimiseks Lääne-Virumaal asuva Oandu järve kaldapealse, mida keskpäevased päikesekiired kenasti soojendavad.

Esimesed lehed väärivad avastamist

Kõigepealt leidsime tärkavad angervaksalehekesed. Tegemist on kõrgeks kasvava ja valgete õitega taimega, millest tehakse teed. Kevadised lehekesed on intensiivse maitsega. Neid võib kuumas vees leotada või smuuti maitsestamiseks kasutada.