Ema ja tütar, Ukrainast pärit Natalja ja Oksana, põiklevad jutuajamisest, kuigi nad on tippkarja kasvatavas Kaisma osaühingus välja õppinud ja tublid lüpsjad. Päästmas Eesti põllumajandust nagu nende mitu tuhat kaasmaalast, kelleta lauda- ja põllutöö jääks stoppama.
Võõrtöölised ilmutavad suhtlemispelgust
Kuigi ühe eksministri arvates polnud kolmandatest riikidest võõraid meile vaja, sest koroonaviiruse tekitatud kaoses töötuks jäänud eestlased suunduvat farmidesse, marjapõldudele, taludesse, oli tegelikkus teist nägu. Seda kinnitas ka kaubandus-põllumajanduskoja juht Roomet Sõrmus, kelle sõnade kohaselt on välistööjõu kasutamine põllumajanduses paratamatu, kui tahame hoida kodumaise toidutootmise taset ja toodangut suurendada.
Ukrainlaste abiga hoiame farme üleval, kinnitavad nagu ühest suust Pärnumaal mitu tugeva põllumajandusettevõtte juhti. Me ei leia kohapealt vajalikul hulgal selliseid inimesi, kes farmitööd teeksid, lisavad nad.
Ukrainas väiksemad farmid
„Ega siit ei tule ju kedagi lauta tööle, me võime neid kuulutusi panna, aga tulemust pole,” nentis OÜ Kaisma suure kogemusega loomakasvatusjuht Peep Tinn, seistes Kärdi farmi õues. „Ja ega linnast ei tule ka keegi, see eeldaks elukoha muutust, sest laudatöö on vahetustega, esimene lüps hakkab hommikul kolmest ning töö nõuab füüsilist vastupidavust.”
Uuendatud Kärdi farmis, mille ukse kohal ilutseb kiri „Piim on päeva pärl”, on ligemale 500 suuretoodangulist lüpsilehma, kelle eest hoolitsemine peab toimima nagu kellavärk ning kohuse- ja vastutustundlike töötajateta siin hakkama ei saa. Ukrainas on farmid väiksemad, 100–120 lehma jaoks ning moderniseerimata. Kärdi suurlaudas karjaku-söötjana töötanud Mihhail rääkis tunamullu sügisel kohalikule lehele, et ta saab Eestist hea kogemuse ning kui ta kodukülla puhkusele sõitis, suutis olla juba veterinaari eest, anda loomaravimise abi ja aidata vasika ilmale, nagu ta seda siin oli näinud.
Linnadest pärit ja põllumajanduskauge töö pealt võõrsile elamisväärset palka teenima tulnutel tuleb harjuda teistsuguse elukorralduse ja olmega ning mõnigi on öelnud, et näeb lehma lähedalt esimest korda Eesti farmis.