Kui algselt oli lubatud sel aastal heidutusjahti korraldada viies maakonnas, siis Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Heidutusjaht ongi tänaseks peatatud.
Eestimaa Talupidajate Keskliit tõdeb oma kodulehel, et talunikud on jäetud oma murega üksi, sest jahimehi ei saa sel kevadel heidutuses kaasata, mistõttu koondas liit oma lehele vajaliku info, mis aitab talunikel lihtsamalt leida Keskkonnaameti kontakte ja vorme kahjust teavitamiseks või heidutusseadmete soetamisel kompensatsiooni taotlemiseks.
Talunikel palutakse võimalusel fikseerida olukord – lindudest, kahjudest jm – tehes pilte ja jagada neid ka taluliiduga meiliaadressil info@taluliit.ee.
Kindlasti tuleks tekkinud kahjust teada anda ka Keskkonnaametit. “Mõistame, et see võib olla ajakulukas, kuid see on oluline! Oluline on, et Keskkonnaametil oleks adekvaatne info, et tulevikus teha selle teema osas otsuseid,” seisab lehel.
Hanelised tekitavad Eestis rände ajal põllumajanduskultuuridel toitudes hinnanguliselt vähemalt 1 miljoni euro ulatuses kahjustusi aastas.