Eesti maheala on suurenenud pea 700 000 hektarile

Esimene maheala tähistav silt paigaldati 2020. aasta septembri lõpus Harjumaale Saidafarmi, fotol peremees Juhan Särgava. Foto: Hannele Valkeeniemi

Eesti maheala on terviklikult suurenenud ja mahemesilasi juurde tulnud, selgus Organic Estonia algatatud Eesti Mahealade Kaardi andmete uuendamisel. Ühtlasi on kaardile lisandunud hooldatud pärandniidud.

“Eesti mahealade suurendamise eesmärk on eristuda maailmas puhta loodusega riigina ning mahealade kaart on selle üheks faktiliseks tõestuseks,” selgitas Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup.

Maa-ameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Organic Estonia koostöös sündinud mahealade kaart näitab Eesti piirkondi, kus toodetakse mahedat ja tervislikku toitu, kust saab korjata puhtaid loodusande ning kus toimetatakse elurikkust ja keskkonda hoidvalt. Täna on kõige suurema mahepõllumaaga Eestimaa maakond Pärnumaa. Esikolmikusse mahuvad veel Tartu- ja Võrumaa.

On valdkondi, mida on kerge teistel riikidelt kopeerida, kuid looduskeskkonda ei ole võimalik järgi teha.

“Iga riik vajab enda tutvustamiseks ja eristumiseks tugevaid fakte, sellesuunalisi tegevust ja tõstust. On valdkondi, mida on kerge teistel riikidelt kopeerida, kuid looduskeskkonda ei ole võimalik järgi teha. Meie tänast liigirikkust, erilisust ja eristuvust maailmas tuleb hoida, vastasel juhu kaotame puhta keskkonna,” kommenteeris Kulderknup.

2020. aastal lisandus ka 260 mahemesilasperet ning kokku on neid nüüdseks 2965.

Tegevjuhi hinnangul on tänases kriisiolukorras oluline vaadata ja analüüsida, millised on riiklikud otsused, mis mõjutavad meie loodus- ja elukeskkonda, tooteid ning kogu majandustegevust. Oluline on teha järeldused, mida tuleks parandada.

“Üha olulisem on toidu päritolu ning usaldus meie kui toitu tootva riigi vastu. Mahealade suurus, mahepõllumajandus, meie tootlikkuse võimekus üheskoos innovatsiooniga aitavad arendada mahetoidu ja loodustoodete sektorit,” lausus Kulderknup.

• Eesti maheala jaguneb mahepõllumajandusmaaks, sh poollooduslike koosluste alaks ning mahesaaduste korjealaks, sh metsaks ning muudeks mitteharitavateks aladeks.
• 2020. aasta seisuga on Eestis maheala 671 084 hektarit, millest tunnustatud mahepõllumajanduslikku maad 223 813 hekatrit.
• Registreeritud korjealasid on 447 271 hektarit.
• Eesti eesmärgiks on juba aastal 2017 valitsuse poolt kinnitatud “Mahemajanduse tervikprogrammi” alusel saavutada 51% riigi pindalast maheala, kus on võimalik tegeleda mahepõllumaa ja bioressursi kogumisega korjeaaldelt.

Esimest korda on kaardikihile kantud ka Eesti hooldatavad pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused, mida leidub ligikaudu 34 000 hektaril. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige Aveliina Helm rõhutas pärandniitude tähtsust Eesti mahedate maastike ja loodussõbraliku toidutootmise tagamisel.

"Pärandniidud on maastike tõelised pärlid, kus on ühekorraga hoitud elurikkus ning toodetud keskkonnasõbralik lamba- ja veiseliha. Soovitan igaühel kasutada kaardikihti, et näha, kus asuvad Eesti hooldatud puisniidud, rannakarjamaad ja teised kaunid niidukooslused.”