E, 5.12.2022

Varajase kartuli võib aprilli lõpus mulda panna

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Varajase kartuli võib aprilli lõpus mulda panna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui idudega mugulad aprilli lõpus soojendatud mulda panna ja kattelooriga katta, võib juba kahe kuu pärast varajast saaki saada.
Kui idudega mugulad aprilli lõpus soojendatud mulda panna ja kattelooriga katta, võib juba kahe kuu pärast varajast saaki saada. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kui talvekartul pannakse mulda mais toomingate õitsemise ajal, siis jaanipäeva paiku üles võetav varajane kartul peaks maha saama aprilli lõpus.

Varajane kartul on tõeline maiuspala ja selle nimel tuleb omajagu vaeva näha. Kogenud kasvataja tõi juba märtsi lõpus mugulad soojemasse kohta valguse kätte idusid kasvatama, aga eelidandama võib ka praegu hakata. Hea oleks kasutada varajasi sorte, sääraseid seemnekartuli kotikesi leiab praegu isegi suurematest toidupoodidest, aga võib tellida aianduskeskustest.

Kui teil on poest ostetud söögikartul idanema läinud, siis loomulikult jätke needki idusid edasi kasvatama. „Need tuleks panna valgesse või poolvalgesse ja jahedasse – nii 8–12 kraadi juurde või isegi jahedamasse. See oleneb idude pikkusest, mida pikemad, seda jahedamasse,” õpetas kartuliteadlane Viive Rosenberg.

Millal on õige aeg varajane kartul mulda panna, sõltub suuresti ilmast – külma mulda pole mõtet mugulaid panna. Kartulimugulad võib maha panna, kui mullas on vähemalt 3 kraadi sooja. „Soojad idanenud kartulimugulad tuleb võimalikult lähedase temperatuuriga mulda panna. Kui panna jahedasse mulda, saavad need šoki ja võivad alles pärast jaanipäeva tärgata,” hoiatas Viive Rosenberg (pildil).

Et muld soojeneks, oleks hea paar päeva varem kasvukoht katteloori või kilega katta ja pärast kartuli mahapanekut vaod kahekordse kattelooriga katta. Nii kiirendate kasvu ja kaitsete tärganud taimi öökülma eest. Kui ilmad juba soojad ja katteloori enam peal ei hoia, siis nendeks öödeks, mil miinus­kraade lubatakse, tuleb see siiski peale tõmmata, muidu näpistab öökülm taime varred ära ja varajast kartulit pole lootust saada.

Enamasti kulub pärast mugulate muldapanekut varajase saagi saamiseks umbes 60 päeva.

Kartulit võivad kasvatada needki, kel oma peenramaad pole, internet on täis soovitusi, kuidas isegi rõdul mõnes suuremas potis või kotis kartulit kasvatada saaks.

Enamasti kulub pärast mugulate muldapanekut varajase saagi saamiseks umbes 60 päeva.

Rõdul kartuli kasvatamiseks valige suurem sügav nõu, näiteks ämber, mille põhja tehke augud. Aprilli lõpus pange nõu põhja mulda, sellele mõni kartul ja katke need mullaga. Kui rohelised lehed nähtavale ilmuvad, siis mullake neid ehk lisage õhuke mullakiht ja nii veel paar korda, sel moel soodustate lisajuurte tekkimist ja saak tuleb suurem.

Kartulit võib kasvatada ka kotis ja mulla lisamisel saab koti äärt järjest üles kerida. Suuremates aianduskeskustes on müügil spetsiaalsed kartuli terrassil kasvatamise anumad, kus kaks potti üksteise sees ja sisemisel suured augud külgedel. Kui vahepeal pealmine pott eemaldada, siis saab sisemise poti aukudest uudistada, kui kaugel mugulate areng on, ja suuremad neist söömiseks ära noppida ning taim kasvatab ülejäänud mugulaid edasi.

Ka rõdul kartulit kasvatades ärge unustage öökülmasid – kui lubab miinuskraade, siis tõstke potid tuppa või katke need millegi sooja andvaga.

Mõnikord on aga nii, et paned poest ostetud toidukartuli mulda, aga see ei hakkagi kasvama. Rosenbergi sõnutsi võib sel, et kartulid ei hakka idanema, olla mitu põhjust. See on sordiomane, seda nimetatakse puhkeperioodi pikkuseks ja sageli märgitakse sordi kirjelduses. Mida pikema puhkeperioodiga sort, seda kauem kulub aega enne idude tekkimist.

Oleneb ka säilitamise tingimustest: mida jahedamas on säilinud enne müüki, seda kauem läheb aega idude tekkimiseks. „On ka võimalus, et töödeldakse mugulaid vastavate kemikaalidega, mis takistavad idanemist. Vaevalt küll seda viimast varianti toidukartulil kasutatakse,” arvas ta.

Varajase kartuli kasvatamiseks tasub valida sort, mis pakendil olevate kirjade järgi on varajane. Paraku võib juhtuda, et Eesti kliimas arenevad sordid teisiti kui Lõuna-Euroopas. „Algul, kui tuuakse sisse, on kirjelduses, et väga varajane või kõige varajasem, aga hiljem selgub, et meie oludes ikkagi varajasepoolne või keskvarajane,” tõdes Rosenberg. „Arvestada tuleb ka sellega, et sort võib varajane olla, aga kui seemet ja mulda vastavalt ette ei valmistata, ei pruugi tulemusi tulla. Meil on tavaliselt pikk ja jahe kevad, mis ei sobi Lääne- ja Lõuna-Euroopa sortidele.”

Märksõnad
Tagasi üles