Roheideede konkursil püütakse leida lahendus lambavilla arutule raiskamisele

Villaka tiim koosseisus (vasakult) Karmen Ibus, Karin Ibus, Helena Karu arendab Negavati roheideede konkursil lambavillast pesukäsna, et vähendada villamaterjali raisku minekut. Foto: Erakogu

Roheideede konkursil Negavatt on kümne parima idee seas mitu maaelulist tootearendust ja eeskätt hakkab silma lambavilla väärindamine: üks väljavalitu tahaks ­teha sellest peenravaipasid ja teine pesukäsnasid.

Lambavilla kasutamise idee pakkus välja üks konkursi toetaja Luminor Eesti, kes soovis leida lahendust, et mitte materjali arutult raisata. Nimelt visatakse Eestis ligi 90 protsenti villa ära või maetakse maha. Taoline villa raiskamine kõnetas Negavati projektijuhi Anni Raie sõnul paljusid ideesaatjaid, keda oli sel aastal suisa 113.

„Eestis jääb väga palju jääkvilla üle – arv võis olla isegi 157 tonni, mis põletatakse või maetakse. See tuleb reeglina lihalammastelt, kelle vill ei ole nii hea ja pehme, et sokke ja kampsuneid kududa, vaid on karusem ja jäänud ripakile.”

Maaelulised ideed

„Pesin nõusid ja mõtlesin, et miks mitte lambavillast pesukäsna teha,” rääkis tiimi Villakas juht Karin Ibus. Ta hakkas asja uurima ja tuli välja, et see on täiesti võimalik ning kunagi ammu isegi kasutusel olnud, kuid siis unustuse hõlma vajunud. Nii esitas kolmeliikmeline tiim konkursile lambavillast pesukäsna idee ning nüüd ollakse kümne parima seas.

Tõtt-öelda ei teadnud Ibus lambakasvatusest ega villast suurt midagi, vaid esiti jäi südamele see suur kogus, mis lambavilla kaotsi läheb. „Sellega oleks ju mõistlik miskit ette võtta, kui seda kogu aeg juurde ka tuleb,” lausus tiimijuht. Praegu on pesukäsna idee veel paberil. Järgmises etapis asutakse uurima ja ekspertidega läbi rääkima, kuidas oleks parim tegutseda. „Eksperdid on igatahes öelnud, et nii saab teha küll,” sõnas Ibus.

Ka tiimi Päss alla koondunud tunnevad muret lambavilla raiskamise pärast ja nii kätkeb nende idee sellest peenravaiba ehk aiapidamist hõlbustava toote tegemist. Peenravaip on valminud kohalikust lambavillast ning biolaguneb.

Kuid vill pole ainus, mis käesoleva aasta Negavatti maaeluga seob. Sealt leiab ka seenematerjalist tooteid, mis tulevikus võiksid asendada näiteks vahtplasti, et kaitsta pakendis tooteid. Samuti on tiim nimega Lemm veeretanud ideed nõgesekiust valmistatud kanga suunas. Asjaga ollakse veel algusjärgus, sest tänavused nõgesed ei ole tiimijuhi Mirel Mesila sõnul nii suureks sirgunud, et saaks toimetama asuda, kuid plaanis on korjata toormaterjali ja valmistada nõgeseniidist traditsioonilise käsitööna valmistatud kangas.

„Oleme kudumas esimesi näidiseid nõgeseniidist ja nõgese seguniidist. Esimeste sammudena on soov teha protsess läbi käsitsi, et hiljem masinaid kohandades ja automatiseerimisele üle minnes tunneksime materjali ja oskaksime ette näha tootmises tekkivaid pudelikaelu,” kõneles ta.

Vanarahva teadmised tänapäeva

Igatahes lubaks uus tehnoloogia taimekasvatusjääkidest lemme eraldamiseks viia vanarahva teadmised kokku tänapäevase jätkusuutliku maailmavaate ja aeglase moe kontseptsiooniga. Mesila selgitas, et tekstiilitööstus on üks maailma kõige saastavamaid tööstusi, mistõttu on ülioluline, et leiduks looduslikke alternatiive, mis peaksid silmas materjali kogu olelusringi – kasvutingimustest kuni turvaliselt loodusesse tagasi saatmiseni välja. Nõges on Eestis laialdaselt kasvav umbrohi, mida kasutati kuni 19. sajandini nii siidja rõivakanga kui ka vastupidava purjeriide valmistamiseks.

Kuigi Lemme tiimil veel oma toodet valmis pole, on neil ette näidata Polina Baikina “Krapiva Zhguchaya” projekt nõgesetaimest uute materjalide tegemisest. Pildil nõgesevarrest kiu eraldamise teine etapp. Foto: Erakogu

Tiimi eesmärk on toota sada protsenti nõgesest kangas. Seni pole Mesila ütlemist mööda seda Eestis veel tööstuslikult proovitud teha, kuid arvestades aeglase moe kontseptsiooni üha kasvavat populaarsust, leidsid nad, et see on just nende võimalus luua üks vahva pretsedent. „See projekt on üks võimalus uuendusliku lähenemise kaudu lahendada saastamisprobleemi.”

Anni Raie teadis, et taolist nõgesekangast nimetatakse ka põhjamaa siidiks ning korraldajad ootavad huviga juunikuud, kui saab kangast katsuda. „See pidi olema mõnus ja pehme materjal,” lausus ta.

Maaelulistel ideedel on läinud hästi

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja ja žürii esimees Andrus Treier tõi esile selle aasta ideede mitmekesisuse ja noorte loomingulisuse. „Kindlasti on üks märksõna uued materjalid, samuti ringmajanduse teenused ja heas mõttes ulmeliselt uudsed tehnilised lahendused,” sõnas ta. „Edasi pääsesid just need meeskonnad, kelles nägime eelkõige motivatsiooni ja tahet oma ideega võiduka lõpuni jõuda ning sügavat soovi tulla välja uue ressursisäästliku toote või teenusega. Fakt on see, et konkursi tase läheb iga aastaga kõrgemaks ning valikut teha oli keeruline.”

Anni Raie tõdes, et sel aastal on tõesti nii läinud, et mitmeid väljavalituid saab seondada maaeluga, aga ka varem on sel valdkonnal konkursil hästi läinud.

Eelmisel aastal võttis esikoha näiteks taimseid piimasid tootev Eimu. „Nemad nüüd teevadki kodumaisest toorainest, näiteks kaerast ja kanepiseemnetest piima ning tahavad hakata esimesena Eestis seda tootma,” lausus ta. 2019. aastal jõudis finalistide sekka ka tüdrukute tiim Lummus Foods, kes tahtis turule tuua kikerhernestest dessertkreemid.

Kui nii mõnestki eelmiste aastate ideest on saanud päris asjad, siis tänavused kümme parimat praegu veel otsivad võimalusi prototüüpe teha. „Nad on ideest sammukese edasi saanud ja proovivad leida koostööpartnereid, laboreid ja kasvõi viltimiskodasid, kus oma toodete esimesi katsetusi teha,” rääkis Raie

Kümme finalisti sai oma idee arendamiseks tuhat eurot ja läbivad allesjäänud aja jooksul koolitusprogrammi, kus õpivad teenusedisaini, finantsmaailma saladusi ja sotsiaalmeedia kasutamist äris. Meeskonnad kohtuvad uuesti žüriiga avalikkuse ees 8. juunil superfinaalis, kus tuleb edasist arengut näidata. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot, teine koht saab 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks. Lisaks panevad auhindu välja konkursi partnerid.

Negavatt on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse. Konkursile on kaheksa hooaja jooksul laekunud 479 ideed, mida on Keskkonnainvesteeringute keskus toetanud kokku 222 000 euroga.

FINALISTID

Negavati 8. hooaja kümme parimat

•       Konnekt. Nutitelefoni rakendus, mis koondab erinevad plastkaardid ja võimaldab kõik vajalikud toimingud teha oma telefoniga.

•       Lelukarp. Mänguasjade renditeenus, mis töötab personaliseeritud tellimuskastide põhimõttel.

•       Lemm. Nõgesekiust valmistatud vastupidav kangas.

•       Myceen. Seenematerjale ja nendest tooteid arendav ettevõte.

•       PlaatinaHunt. Mootorsõidukite katalüsaatoritest välja lendunud plaatina eraldamine tänavatolmust.

•       Päss. Lambavillajäägist peenravaip ehk aiapidamist hõlbustav toode.

•       RingKarp. Korduskasutatava toidukarbi teenus toitlustusasutustele.

•       Unknot. Ringmajandusele spetsialiseeruv agentuur, mis aitab rõivatootjatel materjalijäätmetest ümber töödeldud tooteid välja arendada ja müüa.

•       Villakas. Eestimaisest lambavillast pesukäsn, mille saab pärast kasutusaja lõppu kompostida.

•       Õõtsvolt. Puude tuules kõikumisest elektrienergiat tootev süsteem.

Allikas: Negavatt