/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2021/04/21/13739716t1hdc17.jpg)
Läänemaal Üdrumal Männa talus alustanud Eesti Seenefarm on jõudnud uuele tasemele. Koduõuest välja kasvanud seenekasvatus on kolitud uude paika ja uudse lahendusena pakutakse maapinna reostusest puhastamist seente abil.
Seenefarmi asutaja Tanel Heinsalu on seeneusku inimene. Seened on aidanud tal elavhõbedamürgitusest üle saada ning ta võtab seenekasvatamist täie tõsidusega. See pole tema jaoks äri, vaid elustiil, samuti kulinaarsete elamuste ja elamusturismi pakkumine.
Tanel alustas seenekasvatust, kui tervis käest ära läks. Aastaid tagasi pandud hambaplommides olnud elavhõbe tekitas mürgistuse. Elu oli viinud ta Guatemalasse, kus ta oli ka seenekooli pidanud. Sealt naastes algasidki tervisemured. „Mu aju oli nagu vatt. Ma ei osanud ennast väljendada, sõnad ei tulnud meelde,” rääkis ta. Aga ta teadis seente tervistavast mõjust ning asus neid kasvatama ja tarbima. Sedamööda, kuidas tervis paranes, hakkas edenema ka seenekasvatus.
Tema valikus on praegu kaks seent, lõvilakk ja austerservik, mis kasvavad ka meie looduses. Lõvilakk on Eestis üliharuldane. Austerservikuid leidub Eestis nelja liiki, kaks on söödavad ja kaks mitte. „Paar sõpra on neid ka loodusest leidnud,” nimetas Tanel.
Maitseb nagu liha
Taneli enda kogemuse põhjal on toitumine tervise alus ja kui ta poleks hakanud seeni sööma, ei räägiks ta täna meiega niimoodi ega oskaks ennast väljendada. „Toit on tervis, õige toitumisega saab haigusi ennetada,” on ta veendunud. Seeni kasvatades on ta kokku puutunud tippkokkadega, kes on kirjeldanud, kuidas lõvilakk võib maitsta nagu vasikas, peekon või krabiliha. Ta on saanud pealinna restoranides omakasvatatud seentest imelisi toiduelamusi.
/nginx/o/2021/04/21/13739717t1hefba.jpg)
Praegu pole teadagi restoranide kõrgaeg, ent seeni kasutatakse ka kaasamüügi toitudes ning erakliendid pole samuti kuhugi kadunud.
Seentele tehakse kevad ja sügis
Tanel soovitab kõigepealt seentest pannil vesi välja kuumutada ja seejärel lemmikrasvainega kuldpruuniks praadida. Aga neid võib ka hapendada ja marineerida. Seenefarm on pälvinud ka avalikkuse huvi, näiteks läinud suve avatud talude päevadel käis seeni uudistamas üle tuhande inimese.
Nüüdseks on seenekasvatus hoo sisse saanud ja Tanel kolis farmi kodust Üdruma külast Kullamaale endisesse elektroodkatlamaja kuumaveehoidlasse ja selle kõrvale merekonteineritesse. Kuumaveehoidlas käib seenepakkude pastöriseerimine.
Lõvilakka ja austerservikut kasvatatakse seenepakkude peal. Need segab Tanel kokku kohalikust pilliroosegust, heinast, rohumaa kõrtest, Tammejuure talu kaerakliidest jm toiteväärtuslikust. „Koondame kottidesse parima toitainekoosluse, mis võiks seentele meele järgi olla,” täpsustas ta.
Saadud segu kuumutatakse läbi, et halvad bakterid häviksid, ja pressitakse paari-kolme kilogrammi kaupa kilekottidesse, kuhu läheb sisse ka käputäis niidistikku. Seejärel viiakse pakud või pakikesed sooja pimedasse ruumi, mis seente jaoks imiteerib kevadist keskkonda. Seened lagundavad kotis toitained ära ja imevad kõik kasulikku endasse. „Tihti räägitakse, et seened ei sisalda midagi, aga see on vale, need on kasulikke mikroelemente täis, mis soodustavad ka ajurakkude taastumist,” ütles Tanel.
Kui seeneniidistikust tärkavad seened, lõigatakse koti sisse auk ja seened pressivad ennast sealt välja. Siis viiakse nad jahedamasse ja niiskesse ruumi, mis on seente jaoks nagu sügis.
Kui seened kasvavad suureks, lõigatakse need maha. „Me ei pritsi ega väeta neid kuidagi,” kinnitas Tanel. Tema eesmärk on seeni propageerida ja tõsta Eesti kuvandit puhta looduse ja puhta toidu pakkujana nii kodu- kui ka välismaal. „Kõik looduslik on selleks olemas, eeldused on olemas.”
Seni on ta oma ettevõtet ise kasvatanud, kuigi on pakutud ka finantstuge. „Palju on pakutud, aga on suur oht jääda halva raha lõksu,” põhjendas ta.
„Kasvame lähiaastatel ikka päris suureks,” lisas ta veendunult. Nõudlust jätkub nii kodu- kui ka välismaal.
Seentega loodust puhastama
Seenekasvatusest ülejäävatele seenepakkudele ja biomassile on Tanel leidnud uue rakenduse. Neid saab kasutada kemikaalide hävitamiseks. Seened lagundavad neid täielikult ja imevad raskmetalle endasse. Tanel kirjeldas katset, kus vaadeldi kahte õliga reostatud saepuruhunnikut. Ühele istutati seened, teisele mitte. Seened hakkasid kasvama ning nende pärast tulid sinna ka putukad. Putukajahile tulid omakorda linnud, kes tõid loodusest kaasa seemneid ja nii läks elu täie hooga käima. Kõrvalolev elutu reostunud hunnik vajus aina nukramalt kokku. „See on näide, kuidas seened loodusele kasu toovad,” rääkis Tanel.
Kuigi meile tundub, et Eesti loodus on imepuhas, on meilgi metsatukkasid või põllumaid, mis on reostuse tõttu kannatada saanud. Seentega võib suuri maa-alasid puhastada, aga siis peab arvestama, et neid seeni söögiks tarvitada ei tohi. Kuna seen kõik endasse imeb, peab Taneli sõnul seeni korjates teadma korjamiskoha ajalugu või ostes nende päritolu.
Kuigi seenefarmi kolis ta kodu juurest eemale, on tal ümberkaudsetes metsades plaanis luua seentele poollooduslikud tingimused ning sealgi seeni kasvatada.