Kevadel korjamata jäänud Hispaania teetigu võib juuliks anda 400 järglast

Uurige, milliste tunnuste järgi Hispaania teetigu kohalikest nälkjatest eristada. Foto: Eike Tammekänd

Talv oli küll üsna külm, kuid paks lumi kattis maapinda sooja tekina ja kaugelt lõunast pärit võõrliigile meie külm suurt kahju teha ei suutnud. Nii tasub aias kevadtöid tehes iga kivi ja lehehunnik tagurpidi keerata, et selle apla õgija munad varakult üles leida ja hävitada.

Hispaania teeteod, keda varem tunti Lusitaania teeteo nime all, tulevad nagu kohalikud teoliigidki välja aprillis-mais. „Kuuldavasti on Eestis neid juba liikvel nähtud. Oleneb, kas nende talvine peidukoht on praegu sooja kevadpäikese käes või pigem vilus,” rääkis Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Otsige mune

Ülioluline on juba praegu hakata neid kahjureid korjama ja hävitama, sest kui nad maikuus muneda jõuavad, on suve teises pooles neid massiliselt. „Iga kevadel korjamata jäänud nälkjas võib anda kuni 400 järglast juulikuuks. Kui mai on niiske ja soe, on munade arenguks eriti soodsad tingimused,” ütles Tammekänd.

Mune ja nälkjaid tasub otsida kohtadest, kuhu päike ja soe õhk ei pääse kuivatama, näiteks kompostihunniku pealmine kiht, seega kaevake kompostihunnik ringi. Sügisest aeda jäänud lehehunnikud on samuti neile hea peidupaik ja need tuleks ära koristada, samuti lõigake ära lillede eelmise aasta lehed ja riisuge kulu.