Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Roheideede konkursil hakkab silma lambavilla väärindamine

Copy
Villaka tiim koosseisus (vasakult) Karmen Ibus, Karin Ibus, Helena Karu arendab Negavati roheideede konkursil lambavillast pesukäsna, et vähendada villamaterjali raisku minekut.
Villaka tiim koosseisus (vasakult) Karmen Ibus, Karin Ibus, Helena Karu arendab Negavati roheideede konkursil lambavillast pesukäsna, et vähendada villamaterjali raisku minekut. Foto: Erakogu

Roheideede konkursil Negavatt on kümne parima idee seas mitu maaelulist tootearendust ja eeskätt hakkab silma lambavilla väärindamine: üks väljavalitu tahaks ­teha sellest peenravaipasid ja teine pesukäsnasid.

Lambavilla kasutamise idee pakkus välja üks konkursi toetaja Luminor Eesti, kes soovis leida lahendust, et mitte materjali arutult raisata. Nimelt visatakse Eestis ligi 90 protsenti villa ära või maetakse maha. Taoline villa raiskamine kõnetas Negavati projektijuhi Anni Raie sõnul paljusid ideesaatjaid, keda oli sel aastal suisa 113. „Eestis jääb väga palju jääkvilla üle – arv võis olla isegi 157 tonni, mis põletatakse või maetakse. See tuleb reeglina lihalammastelt, kelle vill ei ole nii hea ja pehme, et sokke ja kampsuneid kududa, vaid on karusem ja jäänud ripakile.”

Maaelulised ideed

„Pesin nõusid ja mõtlesin, et miks mitte lambavillast pesukäsna teha,” rääkis tiimi Villakas juht Karin Ibus. Ta hakkas asja uurima ja tuli välja, et see on täiesti võimalik ning kunagi ammu isegi kasutusel olnud, kuid siis unustuse hõlma vajunud. Nii esitas kolmeliikmeline tiim konkursile lambavillast pesukäsna idee ning nüüd ollakse kümne parima seas. Tõtt-öelda ei teadnud Ibus lambakasvatusest ega villast suurt midagi, vaid esiti jäi südamele see suur kogus, mis lambavilla kaotsi läheb.

Tagasi üles