Metsa tuleb uuendada nii raiesmikel kui hukkunud metsaosadel

Istutatud männitaim. Foto: Tanel Niklus

Keskkonnaamet tuletab kevadisel metsaistutamise ja -külvi ajal metsaomanikele meelde, et metsa tuleb uuendada nii raiesmikel kui ka hukkunud metsaosadel.

„Metsa uuendamine on metsaomanike seaduses ette nähtud kohustus, mille järgi tuleb raielankidele ja hukkunud metsaosadele istutada või külvata uued puutaimed. Samuti on oluline puutaimi edaspidi hooldada,“ ütles Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Metsade uuendamise kohustuse täitmist kontrollib Keskkonnaamet igal aastal. Seda kohustust tuletab Keskkonnaamet metsaomanikele vajadusel ka meelde, saates märgukirja või ettekirjutuse.

2020. aastal hindas Keskkonnaamet metsade uuendamist kokku 8353 hektaril. Sellest 4238 ha olid üle viie aasta vanused raielangid, kus metsaseaduse kohaselt peab noor mets juba kasvama. Nõuetekohaselt polnud mets uuenenud 15%-l üle viie aasta vanustest lankidest. Keskkonnaamet saatis metsaomanikele 64 märgukirja ja 9 ettekirjutust, kus juhtis metsade uuendamise kohustusele tähelepanu ning andis selleks tähtaja.

Metsaomanikel tasub mõelda ka istutatud taimede kaitsmisele erinevate kahjurite eest. „Lisaks palume igal metsaomanikul keskealistes ja vanemates kuusikutes liikudes panna tähele võimalikke kuuse-kooreüraski kahjustusi. Näripuru elusatel puudel viitab võimalikule üraskikahjustusel,“ ütles Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. Kahjustuste avastamisel tuleb Keskkonnaametile esitada kahjustuse kohta metsateatis.

• Keskkonnaameti tehtud sügisese metsaistutusmaterjali inventuuri järgi kasvab meie taimlates selleks kevadeks 36,9 miljonit istutuskõlbulikku taime. Seda on 5,4 miljoni taime võrra enam kui eelmisel aastal. Enim on taimlates kuusetaimi (1,9 mln) ja männitaimi (13,5 mln).
• Keskkonnaameti andmetel istutati 2020. aastal Eesti metsadesse kokku 39,5 miljonit taime. Kõige rohkem istutati mullu kuusetaimi – täpsemalt 18,9 miljonit taime, millega on võimalik metsa uuendada kuni 11 800 hektaril.
• Omakasvatatud taimi 2020. aastal Eestis nappis ja seetõttu toodi mullu naaberriikidest juurde 5,3 miljonit taime. Eestisse sissetoodud taimede seas olid ka need, mis kasvatati EL-i liikmesriikides Eestist pärit puuseemnetest.
• Kõige rohkem toodi sisse paljasjuurseid kuusetaimi, mida oli 83% kõigist sissetoodud metsataimedest. Eestist viidi mullu teistesse riikidesse 1,8 miljonit metsataime, populaarseimad olid hariliku kuuse potitaimed.
• Keskkonnaameti 2020. aasta metsauuenduse inventuuride kohaselt on valdav osa 2014. aasta raiesmikke uuenenud kasega (38%), haavaga (19%) ja kuusega (13%).