Kohus keelas kevadise heidutusjahi aprilli lõpuni

Haned peatuvad siinsetel põdudel kevadise rände ajal, enne kui suunduvad põhjapoolsetele aladele pesitsema. Foto: Margus Ansu

Tallinna halduskohtu kohtumäärusega jätkub haneliste heidutusjahi keeld kuni aprilli lõpuni ehk 30. aprillini. Selle kuupäevani oli Keskkonnaameti korralduse kohaselt õigus hanelisi viies maakonnas teatud põldudel küttida.

Kohus võttis 9. aprillil menetlusse ornitoloogiaühingu kaebuse tühistada Keskkonnaameti 26. märtsi korraldus, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid, vahendab Eesti Jahimeeste Selts.

Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadiseks hanejahiks puudub vajadus, kuna samaväärsed loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavad meetmed on olemas. Mittesurmavad heidutusvahendid, mida põllumehed on juba pikka aega kasutanud, osutusid Rewildi tehtud kaheaastase uuringu järgi hanede peletamisel sama tõhusaks kui kevadine jaht.

Kohus peatas esmase õiguskaitse alusel haneliste heidutusjahi kuni 15. aprillini, nüüd pikendati seda 30. aprillini. Keskkonnaamet peab määruse kohaselt teavitama ka kõiki põllumehi, kelle põldudel esialgu heidutusjaht lubatud oli.

Keskkonnaamet korralduse kohaselt lubati 2021. aastal täiendava heidutusmeetmena suur-laukhane ja valgepõsk lagledeküttimist väljaspool jahieeskirjas ette nähtud jahiaega küttida Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal  30. aprillini. 

Keskkonnaameti põhjenduste kohaselt on hanekahjude ennetamiseks täiendavate põllumassiivide lisamine põhjendatud, kuna vastavalt hanede kaitse- ja ohjamise tegevuskavale teostatakse 2021. aastal haneliste letaalset heidutust maakondades, kus esineb viimase kolme aasta andmetel kõige rohkem haneliste tekitatud kahjustusi põllumajanduskultuuridele: Harju-, Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgeva ja Tartumaa.