/nginx/o/2021/04/14/13727630t1h226c.jpg)
Suvi on tulekul ja sel ajal vajavad jalad rohkem hoolitsust – käimist on palju ning lahtiste kingadega ja rannahooajal tahaks ju ilusaid terveid jalgu. Kevadest sügiseni on looduses palju taimi, mida sel puhul kasutada. Mõnda neist saab juba praegu korjata.
Higistavate jalgade vastu on abi taimevannidest, kuhu on lisatud salveid või tammekoort. Neid võiks teha hommikul või õhtul.
Väsinud jalgadele sobivad värskendamiseks mündi- ja eukalüptilehed ning eeterlik õli. Värsket piparmünti võib lisada vannivette, eeterlik õli sobib ka salvidesse-kreemidesse. Suvel on kreemid paremadki, kuna on niisutava toimega. Eeterlikud õlid sobivad ka aerosoolidesse, mida pudelist jalgadele pihustada. Kes ise kreemi teha ei oska (kreem vispeldatakse kokku võrdsetes osades rasvainest, veest või taimetõmmisest ja vahast umbes 70 kraadi juures), võib osta naturaalse aluskreemi, millesse pole lisatud midagi, ja sinna tilgutada eeterlikku õli: 10 ml kohta 4–10 tilka.
Rahustav ja vereringet parandav on lavendel, mis sobib vannivette ning salvi ja kreemi sisse. Lisaks on lavendel kooriva toimega, eemaldab surnud rakud ja muudab jalad siledaks, aitab ka jalaseene vastu.
Villid jalgadel tekivad kingade hõõrdumisest, seetõttu võib pikal teekonnal kingadesse panna lepalehti, mida vanasti kasutatigi väsinud jalgade abiks pikal teekonnal. Neis on ka tanniine, millel on haavu parandav ja põletikuvastane toime. Villi peale sobivad ka kortsleht ja teeleht, mõlemad parandavad haavu. Väga hästi aitab ka kuusevaigusalv, millele on lisatud varemerohujuuri. Aitavad ka lihtsalt varemerohu ja hea kollase värvusega saialille salv. Kel mida on, seda kasutage.
Enda praktikas ja klientide tagasiside põhjal on kannalõhede vastu parim kuusevaigusalv, millega tuleks määrida esimesel päeval 4–5 korda, edaspidi 2–3 korda päevas. Juba esimesel päeval kaob valu ja saab käia. Et kannalõhesid ei tekiks, tuleks jalgu hoida, kreemitada-salvitada ja jalga tõmmata puuvillased (talvel villased) sokid.
Veenilaiendite raviks sobib varemerohusalv, millesse võib lisada saialilleõisi, kastanit (sobivad kõik osad), lavendlit, majoraani. Kui pole taimi, siis lavendlit, majoraani või rosmariini võib lisada ka eeterlike õlidena. Puhast varemerohusalvi pole soovitatav aastas kasutada üle kuue nädala.
Teedest sobivad veresooni tugevdavad ja puhastavad taimed, näiteks viirpuuviljad, tatraõied, peedid, tikrid, kirsid. Puhastav ja põletikuvastane on harilik mailane.
Paistes jalgadele on tehtud kaselehemähiseid, on pandud ka kott või nõu kaselehti täis ja sinna jalad pistetud. Abi saab ka varemerohusalviga määrides ja jalad tasub magades üles tõsta.
Külmetavatele jalgadele sobib hõlmikpuu- või ingveritee. Määrida võib rosmariini ja ingveri eeterliku õliga kreemiga.
Jala- ja küüneseeneravi võtab aega, see võib kesta aasta ning seen võib ikka tagasi tulla. Seepärast ei tohi ravi lõpetada enne, kui vähemalt kaks nädalat on kahjustatud pind puhas olnud. Siiski on taimeravi ohutum ega kahjusta maksa. Välispidiseks raviks sobivad vereurmarohi, aed-liivatee, lavendel, meliss, aed-monarda, pune, lepakäbid, -lehed ja -koor, iminõges, tammekoor või -lehed vannidena. Vannivette võib lisada ka äädikat või haput, näiteks sidruni- või astelpajumahla 1 sl liitri kohta. Taimelehti muljudes võib neid ka kompressina kasutada.
Taimedest võib teha määrimiseks tõmmiseid äädika või viinaga ja kasutada iga päev. Äädikatõmmist tuleb lahjendada: 1 sl äädikat 1 l vee kohta. Kui teha äädikatõmmis värskest taimest, siis nii palju lahjendama ei pea. Salvides ja kreemides võib kasutada kuusevaiku, aed-liivateed, vereurmarohtu (võib ka tinktuuri lisada), aga ka eeterlikke õlisid, nagu aed-liivatee ehk tüümian, eukalüpt, teepuu, meliss, nelk, kaneel. Ise lisan salvile ka 1 sl äädikat 1 l tõmmise kohta.
Joomiseks võib kasutada iminõgest, monardat, melissi, liivateed. Vereurmarohul sobivad ka juured, aga taimega tuleb olla ettevaatlik, sest lahjendamata mahl võib nahka põletada. Targem on teha temast tinktuur või äädikatõmmis ja seda kasutada, vajadusel lahjendada (kui on tehtud juurest).
Eeterlikke õlisid lisatakse salvile või vannivette ikka 1 liitri kohta kuni 50 ml. On soovitatud ka soki sisse puistata soodat, millesse on tilgutatud eeterlikke õlisid. Ka siin on vahekord 1 tl kuni 1 sl soodat ja 5–10 tilka õli. Aga enne ikka katsetage, et nahaärritust ei tekiks.
Tinktuuri tegemiseks tükeldage värsked taimed, täitke purk ja valage peale viin või äädikas. Kuivatatud taimedest valmistamiseks võtke 1 osa tükeldatud taimi ja 5 osa viina, laske 2 nädalat pimedas tõmmata.
Kevad on käes ja paljud taimed juba ootel, et abiks olla.
/nginx/o/2012/02/02/938230t1h889c.jpg)