Vastuseis GMO-dele muudab Euroopa põllumajandusmuuseumiks

Lõviosa maailma puuvillast, lausa 95 protsenti, kasvatatakse tänapäeval GMOna, seega kui ostad puuvillase särgi, on tooraine juures kasutatud ka GMO-­tehnoloogiat. Foto: Shutterstock

Eelmisel aastal tähistati maailmas GMOde 25aastast turulolemist, kuid Eestis ja kogu ELis mõjub see tähekombinatsioon paljudele nagu punane rätik härjale. Teadlased leiavad, et oleks juba aeg GMO hirmust üle saada ja suhtuda sellesse kui ühte sordiaretusmeetodisse.

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim või loom) kelle pärilikkuse ainet ehk DNAd on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades teadlikult muudetud.

Kogu Euroopa Liidus ei ole lubatud kasvatada GMO-põllukultuure. On vaid üks erand – võib kasvatada toiduks ja söödaks sobivat maisi nimega MON810, kuna see on geenimuundamise teel muudetud resistentseks maisileediku-nimelisele kahjurile. Eesti põllumeestel aga pole sellest loast kasu, sest maisileedikut meil õnneks veel ei esine ja mais meil külma kliima tõttu eriti ei kasva.

Biotehnoloogilised sor­did sünnivad kiiremini

Biotehnoloogiafirma Icosagen vanemteadur Joachim Matthias Gerhold ütles, et GMO-tehnoloogia on üsna sarnane sordiaretusega, mida on inimkond teinud tuhandeid aastaid ning mille peale keegi viltu ei vaata.