Hunt, šaakal ja ronk ohustavad karjamaal tallesid

Kui pisikesed talled ema või karjakoera pilgu alt väljas, on nad ahvatlevaks saagiks ronkadele. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kopra Karjamõisas algab lammaste poegimine 15. mai paiku, kui loomad juba karjamaal. Peremees Jüri Koppel ütles, et elab siis sisuliselt kõik ööd karjamaal autos. „Mul on oma režiim juba: hommikul kell kuus lähen magama ja lõuna ajal ärkan, õhtu poole suigatan veel paar tunnikest ja saangi öösel valvesse minna,” muheles mees.

Oma 20aastase praktika põhjal nentis Koppel, et tallede suremuse seisukohast pole vahet, kas nad sünnivad laudas või karjamaal, hukka saab neid ikka sama palju. Väljas tuleb muidugi vaadata, et rebaseid ja kährikuid jõuaks loomadest eemal hoida.

Ka hunte on ümbruskonnas üksjagu. „Kui omal ajal alustasin, polnud hundi haisugi siin, nüüd neid pesakondi on ikka tekkinud,” sõnas Koppel. Ka rongad on ta karjale palju kurja teinud. „Võtame Keskkonnaametilt loa ja siis talv ja kevad läbi neid jahime, oma 150 isendit notime maha, siis on paar aastat taas rahulikum. Loomulikult on kahju niimoodi loodust hävitada, aga midagi pole teha, igaüks peab enda eest seisma.”

Rongad meelitab karjamaale võimalus lihtsa vaevaga toitu hankida.