Sisuturundus
Kuidas valida kasvuhoonet?
Ise endale tooraine kasvatamine on põnev tegevus, millesse kaasata kogu pere. Et taimi seemnest ette kasvatada, on meie kliimas kasvuhoone hädavajalik, kuna suvi on küllaltki lühike ja kui seemned otse peenrasse külvata, ei pruugi nad selle ajaga piisavalt suureks kasvada. Kasvuhoone tagab aga taimedele turvalise keskkonna, kaitstes neid külma ja kahjurite eest.
Uue kasvuhoone ost on suur ettevõtmine ja investeering, mis tuleks enne põhjalikult läbi mõelda. Esmalt küsi endalt, mida soovid kasvuhoones kasvatada ja kui palju – sellest sõltub kasvuhoone suurus. Kas oled kirglik taimekasvataja või on aiatöö lihtsalt üks mõnus lisategevus? Kasvuhooneid müüv Vitavia annab nõu, millele tasuks enne kasvuhoone valimist veel mõelda ja kuidas valida endale lõpuks kasvuhoone, mis kaitseks taimi, kuid kaunistaks samaaegselt aeda ning võiks olla pererahvale ka aiamaja eest.
Milline karkass oleks sinu kasvuhoonele kõige sobilikum?
See on tegelikult päris oluline võtmeküsimus, sest karkassi valikut ei saa enam hiljem muuta. Loomulikult oleks hea kulutada võimalikult vähe ja saada selle eest võimalikult palju. Siinkohal soovitame aga kindlasti kaasa mõelda, et milline on sellisel juhul reaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Õnneks on täna turul juba laias valikus kvaliteetseid kasvuhooneid ja tarvikuid taskukohaste hindadega, mis sobivad iga aia jaoks.
Metallist karkass, ennekõike tsingitud terasest profiilidega karkass peab vastu aastakümneid. See sõltub muidugi ka profiili paksusest ja kujust. Lisaks aitab terase tsinkimine ära hoida roostetamise. Kaalult on terasest kasvuhoone küll raske, kuid see teeb ta tugevaks ja vastupidavaks. Hinnalt on kallim kui puit-, leht- ja erinevad torukarkassid.
Alumiiniumist karkass on tänapäeval üks levinuim ning seda peamiselt seetõttu, et on kerge ning üks pikaajalisemaid ja vastupidavamaid materjale. Lõppkvaliteet sõltub jällegi profiili kujust ja paksusest. Kui alumiinium on anodeeritud, on tagatud sellele veelgi pikem eluiga ja vastupidavus. Hinnalt on see kallim kui puit ja erinevatest torudest karkassid.
Puidust karkass on klassikaline kasvuhoone materjal, kuid mitte nii vastupidav. Kõige vastupidavam on puitmaterjalidest lehis. Teised puitmaterjalid kipuvad ilma immutamata liiga ruttu ära mädanema. Hinna poolest on see aga soodsam kui metallkarkassid.
Plast- või metalltorudest karkassi iseloomustab mugavus — seda on kiire, kerge ja lihtne paigaldada, kuid see-eest kipub olema nõrgem ja õhem kui puidust ja metallist karkassid. Ka hind on soodsam, kui teiste materjalide puhul, kuid paraku ei pruugi see olla just kuigi vastupidav.
Milline kasvuhoone kate valida?
Tavaline klaas on naturaalne, looduslik ja traditsiooniline. Seda on ka kerge puhastada, see on läbipaistev ja valgusküllane, kuid purunemisel ebaturvaline. Väga aktiivse päikese puhul võib tekkida vajadus klaasi varjutamiseks. Hinna poolest on see pärast kilet soodsaim lahendus.
Aiandusliku klaasi plussid on küllaltki sarnased tavalise klaasiga, kuid seda toodetakse koheselt ka hajutatud variandina, mis ei vaja varjutamist. See tähendab, et valgus pääseb sellest piisavalt läbi, aga samas on taimed kaitstud ja päike ei põleta neid ära. Aianduslik klaas on ka suurema ränisisaldusega kui tavaline klaas ning seetõttu taimede kasvule sobilikum materjal. Aianduslikku klaasi on saadaval ka läbipaistva ja kirkana.
Neist pea kuus korda tugevam ja vastupidavam on karastatud klaas, mis on hea lahendus just lastega ja koduloomadega peredele. Karastatud klaasi võiks panna niiduvabale pinnale ja kindlasti ei tasu seal ligiduses trimmeriga töötada, kuna klaas läheb terava löögi peale ruttu katki. Pluss sealjuures on aga see, et klaas muutub purunedes „soolaks“, mitte ohtlikeks kildudeks.
Aga kate võib olla ka kihtplastikust. See on mittelooduslik materjal, teda on küllaltki tülikas puhastada ning see kipub aja jooksul prahti ja loodust täis kasvama, mistõttu muutub selle tõttu vähem läbipaistvaks ning koledaks. Olenevalt paksusest on see siiski hea soojusisolatsiooniga, mis ühtlustab temperatuuri ja pikendab kasvuperioodi. Lisaks on see ka turvaline ja kerge. Kuna kihtplastik pole kirkalt läbipaistev, siis seda pole vaja taimede kaitseks päikese eest varjutada. Samuti on kihtplastikul erinevaid kvaliteediklasse ning olenevalt sellest ka materjali vastupidavus ja eluiga. Hinna poolest on kihtplastik kallim kui klaas.
Üks lihtsaim ja soodsaim lahendus on juba eelpool mainitud kilekate. See pole küll kirkalt läbipaistev, kuid hoiab hästi niiskust ja sobib hästi niiskust armastavate taimede kasvuks nagu näiteks kurk. Miinuseks on aga see, et ta on teiste katetega võrreldes kõige nõrgem materjal.
Kasvuhoone kinnitamise võimalused maa külge
Kaaludes hea kasvuhoone või aiapaviljoni ostu, tuleks kindlasti mõelda ka sellele, kuidas seda maa külge kinnitada. Olenemata sellest, millise kasvuhoone valid, vajab see ikkagi kindlat maa külge kinnitamist. Seda on tarvis eelkõige stabiilsuse tagamiseks. Võimalikud variandid on: kas alusraamiga maapinnale, ehitatud vundamendile või ettevalmistatud kivi- või puitpinnale. Kasvuhoone tuleb ka korralikult valitud aluse külge kinnitada, et see tuult alla ei võtaks ja “minema ei lendaks”.
Siinkohal võiks kasuks olla see, kui rääkida spetsialistiga läbi, milline variant valitud asukohaga pinnasele kõige paremini sobiks. Lõplikku valikut mõjutab kindlasti ka see, mis kasvuhoone eesmärgiks oleks. Oleks see rohkem taimede kasvatamiseks või puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks? Kui suur osa peaks jääma taimede alla ja kui suur osa puhkamiseks? Milliseid taimi ja kui palju plaanid seal kasvatama hakata?
Kuhu paigaldada kasvuhoone ja mida veel läbi mõelda?
Kasvuhoone võiks paigaldada hästi valgusküllasesse ja sooja kohta, kuid vältima peaks võimalusel keskpäevast lauspäikest, kuna nii võib päike taimed ära põletada. Eriti käib see klaasist kasvuhoone kohta. Sel juhul on oluline kasvuhoonet varjutada. Kõige sobivamaks on valgusküllane koht, kuhu tekib vari kõige intensiivsema päikese ajal. Eelistatavalt peab pikk sein olema suunatud lõunasse. Kui tahaksid kasvuhoone maja lähedale asetada, siis on see kõige parem lõunapoolse seina juurde. Kui sellist võimalust pole, siis võib kasvuhoone kõige pikema seina paigutada kagu suunas, sest see on päikese kõige optimaalne kasutus. Tuule suund on samuti väga oluline. Võimalusel vältida kasvuhoone esiseina ja uste sellist asukohta, kus tuul pidevalt otse sisse puhuks. Lisaks jahutamisele võib pidev ja tugev otse sisse puhuv tuul taimedele viga teha ja hullemal juhul ka mõne kattepaneeli välja puhuda.
Kindlasti tasub ka uurida, millist lisavarustust võib vaja minna. Ideaalis võiks ühes kasvuhoones olla termomeeter õige temperatuuri jälgimiseks nii õhus kui mullas. Väga oluline on akende hulk ja aina populaarsemaks muutuvad kasvuhoone automaatsed aknaavajad — need aitavad kõrvetamise riski vältida, juhul kui ise peaksime unustama aknaid avada. Automaatsed avajad töötavad elektrivabalt — kui vaha kuumusega paisub, lööb see akna lahti, kui on aga jälle piisavalt jahe, tõmbub vaha kokku ning aken läheb kinni. Automaatne aknaavaja on eriti mugav lahendus neile, kes ei saa pidevalt kasvuhoone juures olla, et aknaid ise avada või kipub see lihtsalt meelest minema. Ning lisaks võib mõelda ka muule seotud lisavarustusele ja aiakaupadele: erinevatele taime- ja lillepottidele, riputuskonksudele, kastmissüsteemile ning soovi korral endale mõnusaks olemiseks aiamööblile.
Kes paneb kasvuhoone kokku?
Kindlasti mõtle varakult läbi ka see, kas plaanid kasvuhoone ise kokku panna või palud abi spetsialistilt. Ise kokku panemine võib olla ajakulukas, seda enam, kui hinnatakse oma võimeid üle ning töö käigus selgub, et see on palju keerulisem, kui esialgu tunduda võis. Lõpuks ei vasta tulemus ootustele ning tehtud töö tuleb uuesti üle teha.
Oleme kogenud mitmeid olukordi, kus kasvuhoone on kliendil endal kenasti püsti saadud, köögiviljadki selles kasvamas ja terve suve on kõik justkui väga hästi, kuid esimese sügistormiga on kasvuhoonelt läinud nii uks, aken kui katusepaneel. Hilisema analüüsi käigus on selgunud, et kasvuhoone paigaldamisel tehti mitmeid vigu, mis tulid paigaldustasu kokkuhoiu arvelt.
Seega, odavam on lõpuks kulutada kohe algul natukene rohkem spetsialistile, kui pärast likvideerida närvikulu ja kahjustusi.
Kasvuhoone, aiamaja ja talveaed — kõik kolm ühes!
Lõplik kasvuhoone valik sõltub siiski vajadustest, eesmärkidest ja eelarve suurusest. Igal juhul on kasvuhoone investeering, mis aitab elu põnevamaks teha. See ei peaks saama kohustuseks, vaid võiks olla meeldiv tegevus, mis aitab argielust eemale saada ja lõõgastuda.
Juba ammu ei ole kasvuhoone ainult köögiviljade kasvatamiseks. Endale meelepärase sisustuse ja kaunite lopsakate taimedega saab igast kasvuhoonest kiiresti stiilne ja isikupärane oaas, kuhu jahedamatel suveõhtutel, heitlikuma ilma ja sääskede eest peitu pugeda ning mõnusalt lähedastega aega veeta.