Kuidas teha esimest kevadist muruhooldust?

Foto: STIHL Eesti

Varakevadel peale lume sulamist on aeg muru üle vaadata. Murupindadel esineb kevadeti kindlasti suuremal või vähemal määral talvekahjustusi.

 

Millest alustada? Kui muru on niipalju kuiv, et sellel saab kõndida tuleb esimese hooldustööna muru üle rehitseda. Kogutakse kokku lehejäänused, sammal, kulu ja talvega murule sattunud sodi. Rehitsetakse õrnalt plastist või metallist mururehaga. Peale koristamist on võimalik hinnata kuidas muru on talvitunud ja planeerida edasisi hooldustöid.

Kui murupinnal leidub laiguti hallikasvalget kirmet on tegemist lumiseenega. Lumiseen tekib tavaliselt siis kui paks lumekiht sajab sulale maale, nii tekib soe niiske keskkond, mis seente levimist soodustab. Pruunistunud laikudel areneb tegelikult kaks seenhaigust. Kui laigud muutuvad roosakaks, vohab seal lumiseene (Monographella nivalis) seeneniidistik. Kui pruunistunud lehtedele tekivad imepisikesed tumedad kerakesed, on see tüfuloos, mida tekitavad põhja-pisitõlvik (Typhula borealis) jt sama seeneperekonna liigid. Seeneeoseid leidub murus alati ja soodsatel tingimustel hakkavad need vohama. Tüfoloosi puhul murukõrrelise võrsumissõlm hävib ja taim tuleb kergelt pinnasest välja. Tekivad tühjad laigud. Lumiseene kahjustused on leebemad, peale rehitsemist ja väetamist  väiksematel kahjustunud aladel taim enamasti taastub.

Suuremate kahjustuste puhul tuleb ette võtta muru uuendamine, siis tuleks nakatunud murutaimed eemaldada koos mullakihiga, süvend täita värske mullaga ja teha uus külv. Väiksemate lapikeste puhul rehitse muruluuaga puhtaks ja puista puutuhka peale. Taimik taastub edukalt. Seenekahjustustega tegeledes jälgi hügieeninõudeid! Seeneeostest kubisev rohusodi paki kilekotti ja pane prügikonteinerisse. Puhasta töövahendid.

Kindlasti märkame kevadel muru ebatasasusi. Mutimullahunnikuid ja külmakerkeid. Mullahunnikud tekivad hilissügisel kui mutid teevad ettevalmistusi talvitumiseks ja kaevavad käigud sügavamaks. Külmakerked esinevad enamasti noortel murudel, kus juurestik ei ole veel korralikult välja arenenud või muru on  rajatud õhukesele mullakihile. Suured temperatuuri kõikumised põhjustavad varakevadel maapinna kerkimist, heintaimede juurestik rebitakse katki ja veevarustus saab häiritud, murupind on konarlik ja taimik elujõuetu. Ajame mulla laiali ja rullime kinni. Rullimisega vajutatakse juurestik mullaga tihedamasse kontakti ja murutaimik hakkab jõudsalt kasvama.

Sammaldumine. Varem või hiljem võib murust leida sammaldunud laike. Sammaldumise korral on oluline kõrvaldada juurpõhjus, pealt erinevate toodetega töötlemine annab ajutise leevenduse. Levinumad põhjused on pinnase hapestumine, valguse puudus, mulla tihenemine, liigniiskus, toitainete puudus, eriti lämmastiku vaegus samuti võib sambla levimist soodustada liiga madalalt niitmine. Sammal rehitsetakse  välja, määratakse mulla happesus, kobestatakse, õhustatakse, väetatakse. Sadevete kogunemisel tuleks lohud täita ja uus külv peale teha. Kui valgusrežiim on aias muutunud, puud suureks kasvanud, siis on mõistlik samblaga leppida, võimalik on muidugi teha muru uuendus ja varjulistesse kohtadesse külvata varjumuru. Kujunduslikust seisukohast võib rajada istutusalad varjutaluvate taimedega.

Üks olulisi hooldusvõtteid on muru õhustamine. Selleks tööks on olemas muruniidukiga sarnane masin, mille tööorganiks on pöörleva rulli küljes olevad noad või piigid, mis lõikavad pinnasesse  praod. Töö käigus kraabitakse välja vana kulu, sammal, niitmisjäägid ja ohtralt kõrrelise juurestikku. Pinnasesse lõigatud praod ergutavad juurestikku kasvama, paraneb juurestiku hapnikuga varustus, paremini pääseb ligi sadevesi ja väetis. Õhustamine piirab ka murus parasiidina kasvava laialehelise umbrohu kasvu. Õhustamist võib teha kui muru on kuivanud ja murutaimik vaikselt kasvu alustanud. Tihedate murukamarate puhul soovitaks õhustamist kevadise käsitsi rehitsemise asemel. Kui muru masinaga üle käidud, orgaanika kokku kogutud on aeg kevadiseks väetamiseks. Esimest väetamist soovitatakse teha kui muru on nähtavalt kasvu alustanud. Kui on plaanis aeraatorit kasutada, tuleks väetada kohe peale õhustamist, väetis pääseb praegu kergemini pinnasesse. Kui on tegu raske savimullaga  siis liivatatakse peale õhustamist. Kasutatakse peene teraga liiva 3 – 5 kg m². Liiv ei lase pinnasesse lõigatud lõhesid kokku vajuda ja nii püsib efekt kauem. 

Akutoitel muruõhutaja ja samblaeemaldaja STIHL RLA 240

* Tööorganid: Muruõhutaja 20 teraga ja murureharull võllile kinnitatud 22 vedrupiiga

* Lõikesügavuse reguleerimine tsentraalne 7,5mm-9,5mm

* Kokkupööratav juhtraud koos kergesti avatava ja kinnitava kiirühendusega

* Kandesangad ees ja taga

* Tugev polümeerkorpus

* 50L riidest terasraamiga koguja: koguja on ergonoomiline ja seda on mugav tühjendada

Muru väetamine on oluline ja seda tuleb teha järjepidevalt. On erinevaid skeeme, mille järgi toimida, lähtuvalt keskkonna ohutusest soovitatakse väetada väiksema külvinormiga kui tootja ette näeb aga tihedamalt. Kui suurem väetise hulk saab murule külvatud on võimalus, et taimed ei kasuta kõike ära ja väetis uhutakse põhjavette. 

Esimese niitmisega ei tohiks kiirustada, las heintaimed koguvad peale pikka talve jõudu. Oluline on teada, et korraga on soovitatav lõigata heintaime pikkusest maha 1/3. Kui taimik on kasvanud 9 cm kõrguseks tuleks soovitud tulemuse saamiseks niita kaks korda paari päeva jooksul. Kõige enam kurnab murukõrrelist tihe väga madalalt niitmine, selline teguviis viib lõpuks taimede nõrgenemisele ja umbrohtude levimisele. 

Korralikult tehtud muru kevadhooldus tagab terveks hooajaks kauni muruvaiba. 

Foto: STIHL Eesti