Eesti esimene molekulaarsete markerite abil aretatud suvinisu aitab kaasa rohepöördele

Suvinisu katsepõld. Foto: Anne Ingver, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Eestis on teraviljade aretus tõusnud uuele tasemele. Sordilehele on jõudnud Eesti esimene molekulaarsete markerite abil aretatud sort - suvinisu ‛Mireete’.

Sort valmis Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech), Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) ja Tšehhi Eksperimentaalse botaanika Instituudi koostöös. Töögrupis osalesid Irena Jakobson, Hilma Peusha, Anne Ingver, Miroslav Valarik, Kadri Järve.

• Sordilehte võetakse nõuetekohaseks tunnistatud sort, mis on eristatav, ühtlik ja püsiv, millel on sobiv sordinimi ja küllaldane majanduslik viljelusväärtus  ning mis on ohutu taimetervisele, inimese tervisele ja keskkonnale.

Allikas: PTA

Molekulaarne marker on genoomse DNA fragment, mille täpne järjestus erinevates sortides varieerub. Juhul kui täpne järjestus on lahknematult seotud aretuse jaoks huvipakkuva(te) tunnus(t)ega, saab järjestust kasutada aretuses. Suvinisu sordi ‛Mireete’ aretamisel oli selleks tunnuseks parem jahukastekindlus.

‛Mireete’ on saadud jahukastekindlust kandva aretise (emasort) ja sordi ‛Mooni’ ristamisest. ‛Mooni’ on Eestis kasvatatav küpsetuseks sobiv suvinisusort, mis mõnel aastal nakatub jahukastesse ning vajab fungitsiidiga töötlemist. Rohepöörde üheks põhimõtteks on keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine, mida ‛Mireete’ kasvatamine ka võimaldab.

Jahukastekindel aretis oli saadud liikidevahelise ristamisel, kus jahukastekindluse doonoriks oli nisu sugulasliik Triticum militinae. Valiti välja haiguskindlad ristandid, lokaliseeriti uudne, resistentsuse tekkes osalev Triticum militinae genoomifragment ning leiti molekulaarsed markerid, mis on sobivad selle fragmendi äratundmiseks järglaskonnas.

Edaspidi on markeritega kontrollitult võimalik resistentsust tagav genoomilõik ristamise teel üle kanda mis tahes nisusorti. Selline tehnoloogia on kordades kiirem kui ristandite haiguskindluse katsetamine põllul. Kasutatakse klassikalise sordiaretuse relvi, see on ristamist ja valikut, tegemist ei ole GM-tehnoloogiaga.

Jõgeva katsetes (1919-2020) oli ‛Mireete’ keskmine terasaak 5,6 t/ha, mahumass 80,3 kg/hl, 1000 tera mass 37,5 g, proteiini sisaldus 15,6 %, kleepevalk 37,8%, gluteeniindeks 41,3% ja langemisarv 420 sek.

‛Mireete’ on hea jahukastekindluse, kõrge proteiinisisaldusega varajane sort. ETKI põldkatsetes on ‛Mireete’, võrdluses ‛Mooniga’, olnud oma vanemsordist saagikam. Küpsetuskatsed on tõestanud, et vaatamata optimaalsest nõrgemale kleepevalgule on ‛Mireete’ hea küpsetuskvaliteediga sort, mis mitmekesistab põllumeeste valikuid erineva kasvuaja pikkuse ja kvaliteediga sortide osas.

Sordid ’Mireete’ (aretis 2.25.1.7.1.16.11) ja vanemsort ’Mooni’ 2018.a küpsetuskatses. Foto: Anne Ingver, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Parandatud jahukastekindluse ja geneetiliselt hea proteiini moodustamise võime tõttu sobib ‛Mireete’ ka üha laienevasse maheviljelusse. Sordil on kõrge ja stabiilne langemisarv.